Teema-aastad

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast. Kultuurivaldkonna teema-aastad on kinnitatud kuni aastani 2020.

Teema-aastate määramise aluseks on kantsleri 24.08.2020 käskkiri nr 159.

Lähenevate teema-aastate sisu selgub aegapidi ning iga teema-aasta sisuline eestvedaja on mõni valdkondlik organisatsioon.

Informatsiooni saab küsida Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.

Saabuvad teema-aastad

2022 - raamatukogude aasta

Raamatukogude teema-aastat hakkab ette valmistama ja ellu viima Eesti Rahvusraamatukogu.

2023 - liikumisaasta

Aasta eesmärk on tekitada inimestes rohkem huvi liikumisharrastuste ja tervislikumate eluviiside vastu. Liikumisele pühendatud aasta juhib tähelepanu tõsiasjale, et vaatamata paranenud statistilistele andmetele oleme endiselt paarikümne protsendi kaugusel Põhjamaadest, kus liigub regulaarselt vähemalt kolmveerand elanikkonnast.

2024 - kultuurilise mitmekesisuse aasta

2024. aasta tutvustab aga Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi.

Varasemad teema-aastad

Aasta korraldati eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks. Aasta tegevusi ning sündmusi viisid läbi Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Rahvusraamatukogu. 

Vaata lisaks: Digikultuuriaasta Facebookis

2019. aastal möödus esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimus 20. korda. Seetõttu kuulutati 2019. aasta laulu- ja tantsupeo liikumise teemaaastaks, mida juhtis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 

2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Ka teema-aasta sündmused olid seotud riigi juubeliaastaga. Lisaks oli 2018. aasta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühisotsusel kuulutatud Euroopa kultuuripärandiaastaks.

Vaata lisaks: Euroopa kultuuripärandiaasta Facebookis

2017. aasta oli laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustas meie järelkasvu nii looja kui publikuna, sidus kultuuri eri valdkondi ning koondas hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi nii väikestele kui ka suurtele. Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause oli "Mina ka!". Teema-aasta läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.

2016. aasta oli merekultuuriaasta ja selle motoks oli "Näoga mere poole".
Teema-aasta eesmärk oli näidata, et meri on ka meie ajalugu, töö, toit, kultuur, haridus, traditsioonid, uskumused jpm.

2015. aasta oli Eestis kuulutatud muusika-aastaks. Muusika-aasta raames toimusid erinevad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal sai helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt toimus 1. oktoobril ka üle-Eestiline rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine.

2014. aasta oli Eestis liikumisaasta. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu. Teema-aasta olulisim siht oli tõsta teadlikkust sellest, et liikumisharrastusega saab tegeleda pea igal ajal ja kohas ning et regulaarne liikumine peaks olema iga inimese argipäeva lahutamatu osa. Aasta jooksul tutvustati erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks, olgu see siis rahvatants või tervisesport, ning kutsuti inimesi üles osa saama kõigest sellest positiivsest, mida liikumine pakub.
Liikumisaasta 2014 viis ellu Eesti Olümpiakomitee.

Kultuuripärandi aasta oli ellu kutsutud selleks, et tuua inimestele lähemale arusaam, et kõik see, mida me loome täna, on meie jälg ajalukku. Pärandiaasta juhtmõte oli "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta raames toimus hulk erinevaid üritusi üle Eesti, mis olid seotud ka Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamisega.

Filmiaastaga tähistati Eesti filmikunsti sajandijuubelit - 1912. aastal linastus Tartu kinos Illusioon Johannes Pääsukese esimene filmipala, lühifilm Vene katselendur Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal. Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamiseks algatati programm „Eesti film 100/Eesti filmi aasta“, mille olulisemad tegevussuunad olid filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

2011. aastal kandis Tallinn koos Soome linna Turuga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Lugemisaasta eesmärk oli tuua fookusesse lugemine ning olla vastukaaluks vähenevale lugemusele.

Vaata lisaks: Lugemisaasta Facebookis

Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu meid ümbritsevale kultuuripärandile läbi muuseumide vaatenurga. Tutvustada meie ligi 250 muuseumi tegevusi, nendes tehtavat tööd kultuuripärandi säilitamisel, hoidmisel ja tutvustamisel, tuua nähtavale muuseumides oma igapäevast tööd tegevad inimesed, väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut.

Arhitektuuriaasta korraldati, et tähistada 90 aasta möödumist professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis. Arhitektuuriaastaga sooviti pöörata tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile, arhitektuurile kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning arhitektuurile kui ehitamise kunstile.

Vaata lisaks: arhitektuuriaasta tutvustus Arhitektide Liidu veebilehel

Disainiaastaga tähistati 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, sooviti tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Disainiaasta kestis 14.09.2006 - 6.11.2007.

Vaata lisaks: Vikipeedia artikkel Disainiaasta kohta

Teatriaasta tähistas 100 aasta möödumist Eesti kutselise teatri sünnist. 1906. aastal avati uus, juugendstiilis Vanemuise teatrimaja. Sama aasta septembris kuulutati Paul Pinna ja Theodor Altermanni eestvedamisel kutseliseks ka Estonia teater.

Kunstiaasta eesmärk oli pöörata kogu ühiskonna tähelepanu kunsti võimalustele ja rollile Eestis. Aasta vältel korraldati noori kaasavaid, kunstihuvi ja -teadlikkust tõstvaid kunstiprojekte üle Eesti.

Aprillist 2000 kuni aprillini 2001 tähistati Eesti Raamatu Aastat, mille eesmärk oli muu hulgas väärtustada Eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri.

Vaata lisaks: Vikipeedia artikkel Eesti raamatu aasta kohta

Viimati uuendatud 01.04.2021