Euroopa kultuuripealinn 2024

Konkursi Eestist Euroopa kultuuripealinna leidmiseks viis läbi Kultuuriministeerium koostöös Eesti Linnade Liiduga. Valimine toimus kahes etapis: eelvalik ja lõplik valik.

Konkurss kuulutati välja 2017. aasta lõpus. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehti sügisel 2018, kui kultuuripealinna tiitlile jäid rahvusvahelise sõltumatu ekspertkomisjoni otsuse järel kandideerima Narva ja Tartu. Konkurentsist langemisega tuli leppida Kuressaarel. Ekspertkomisjon hindas kolme konkureerinud linna taotlusi Tallinnas.

Lõppvooru pääsenud linnu külastas komisjon augustis 2019 ning tegi oma otsuse teatavaks 28. augustil Kultuuriministeeriumis antud pressikonverentsil. Lõppvaliku tulemustega saab tutvuda lõppvaliku raportist.

Sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon koosnes 12 liikmest. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid sellesse kümme liiget – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning üks Regioonide Komiteest. Kultuuriminister nimetab kaks liiget liikmesriigist endast ning Eesti esindajad komisjonis olid Anu Kivilo ja Mikko Fritze.

Loe lähemalt Tartu ettevalmistuste kohta siit.

Viited

Ajaloost

Euroopa kultuuripealinnade traditsioon sai alguse 1983. aastal, kui sellise ettepaneku tegi endine näitleja, hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Ettevõtmise mõte oli lähendada eurooplasi ning kinnitada maailmajao kultuurilist rikkust ja mitmekesisust.

Idee sai reaalsuseks 1985. aastal valitsustevahelise ettevõtmisena, mille esialgne nimetus oli Euroopa kultuurilinn. Projekti populaarsus aga üha kasvas ning 1999. aastal sai sellest Euroopa Liidu algatus. Neid linnu hakati nimetama Euroopa kultuuripealinnadeks.

Esialgu oli kultuuripealinnu üksainus, kuid pärast sajandivahetust on üldiselt tavaks, et igaks aastaks valitakse kaks linna. Ainus linn, mis on rohkem kui ühe korra Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud, on Luksemburg, sest samanimelises riigis on linnade valik teatavasti ahtake.

Tänapäevaks on Euroopa kultuuripealinna algatusest saanud tõeline Euroopa Liidu lipulaev. See on Euroopa kodanike seas ilmselt enim tuntud ja üks hinnatumaid kultuurialgatusi.

Eestist on Euroopa kultuuripealinn valitud seni ühel korral, see oli pealinn Tallinn aastal 2011. Paljude muude sündmuste seas peeti toona noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinnaks olemise ajal ehitati valmis Lennusadama angaarid. Teist korda jõuab Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal.