Konkursi Eestist Euroopa kultuuripealinna leidmiseks viis läbi Kultuuriministeerium koostöös Eesti Linnade Liiduga. Valimine toimus kahes etapis: eelvalik ja lõplik valik.
Konkurss kuulutati välja 2017. aasta lõpus. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehti sügisel 2018, kui kultuuripealinna tiitlile jäid rahvusvahelise sõltumatu ekspertkomisjoni otsuse järel kandideerima Narva ja Tartu. Konkurentsist langemisega tuli leppida Kuressaarel. Ekspertkomisjon hindas kolme konkureerinud linna taotlusi Tallinnas.
Lõppvooru pääsenud linnu külastas komisjon augustis 2019 ning tegi oma otsuse teatavaks 28. augustil Kultuuriministeeriumis antud pressikonverentsil. Lõppvaliku tulemustega saab tutvuda lõppvaliku raportist.
Sõltumatu rahvusvaheline ekspertkomisjon koosnes 12 liikmest. Euroopa institutsioonid ja asutused nimetasid sellesse kümme liiget – kolm Euroopa Parlamendist, kolm nõukogust ja kolm Euroopa Komisjonist ning üks Regioonide Komiteest. Kultuuriminister nimetab kaks liiget liikmesriigist endast ning Eesti esindajad komisjonis olid Anu Kivilo ja Mikko Fritze.
Loe lähemalt Tartu ettevalmistuste kohta siit.
Kultuuripealinnad 2021-2025
2021 - Elefsina (Kreeka), Timisoara (Rumeenia) ja Novi Sad (Serbia)
2022 - Kaunas (Leedu) ja Esch-sur-Alzette (Luksemburg)
2023 - Veszprém (Ungari)
2024 - Tartu (Eesti), Bad Ischl (Austria) ja Bodø (Norra)
2025 - selgumisel (üks linn Sloveeniast ja üks linn Saksamaalt)
Ajaloost
Euroopa kultuuripealinnade traditsioon sai alguse 1983. aastal, kui sellise ettepaneku tegi endine näitleja, hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri. Ettevõtmise mõte oli lähendada eurooplasi ning kinnitada maailmajao kultuurilist rikkust ja mitmekesisust.
Idee sai reaalsuseks 1985. aastal valitsustevahelise ettevõtmisena, mille esialgne nimetus oli Euroopa kultuurilinn. Projekti populaarsus aga üha kasvas ning 1999. aastal sai sellest Euroopa Liidu algatus. Neid linnu hakati nimetama Euroopa kultuuripealinnadeks.
Esialgu oli kultuuripealinnu üksainus, kuid pärast sajandivahetust on üldiselt tavaks, et igaks aastaks valitakse kaks linna. Ainus linn, mis on rohkem kui ühe korra Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud, on Luksemburg, sest samanimelises riigis on linnade valik teatavasti ahtake.
Tänapäevaks on Euroopa kultuuripealinna algatusest saanud tõeline Euroopa Liidu lipulaev. See on Euroopa kodanike seas ilmselt enim tuntud ja üks hinnatumaid kultuurialgatusi.
Eestist on Euroopa kultuuripealinn valitud seni ühel korral, see oli pealinn Tallinn aastal 2011. Paljude muude sündmuste seas peeti toona noorte laulu- ja tantsupidu „Maa ja ilm“ ning kultuuripealinnaks olemise ajal ehitati valmis Lennusadama angaarid. Teist korda jõuab Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal.
Pressiteated ja artiklid
Kultuuripealinn 2024 tuleb taas Eestist
(ilmunud 29.11.2017 Kultuuriministeeriumi infokirjas)
Pressiteade: kultuuripealinna konkurss algab
(ilmunud 29.11.2017)
Pressiteade: Anu Kivilo ja Mikko Fritze saavad rahvusvahelise ekspertkomisjoni liikmeiks
(ilmunud 20.06.2018)
Kultuuripealinnad, andke endast märku!
(ilmunud 22.06.2018 Kultuuriministeeriumi infokirjas)
Pressiteade: riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga
(ilmunud 30.08.2018)
Pressiteade: Euroopa kultuuripealinnaks 2024 kandideerivad Tartu, Narva ja Kuressaare
(ilmunud 5.10.2018)
Pressiteade: Euroopa kultuuripealinna tiitlile jäävad kandideerima Narva ja Tartu
(23.10.2018)
Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu
(ilmunud 28.08.2019)
Kõik kolm 2024. aasta kultuuripealinna on selgunud
(12.11.2019)
Priit Mikk: "Ellujäämise Kunstid on laiem vaade sellele, kuidas võiksime elada, et säiliks ja areneks meie elukeskkond muutuvas maailmas."
(intervjuu Tartu kultuuripealinna kodulehel SA Tartu 2024 juhiks valitud Priit Mikuga)
Kontakt
Kalmar Kurs
välissuhete osakonna juhataja
- +372 628 2323
- kalmar.kurs@kul.ee
Viimati uuendatud 12.01.2021