Etendusasutuste tegevustoetus

Taotlusvooru eesmärk on toetada Eesti etenduskunstide valdkonna kunstilist ja institutsioonilist mitmekesisust ning etenduskunstide kättesaadavust erinevatele sihtgruppidele üle Eesti.

Taotluste esitamine ja aruandlus:

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse arengukava ja 2022. aasta repertuaariplaani koos eeldatava uuslavastuste, etenduste ja publiku arvuga (Lisa 1) ning etendusasutuse järgmise aasta kavandatava eelarve (Lisa 2).

2022. aasta taotluste esitamise tähtpäev oli 28. oktoober 2021.

2022. aasta repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) aruande esitamise tähtpäev on 15. veebruar 2023. Majandusstatistika esitamise tähtpäev on 1. aprill 2023. Aruanded esitatakse Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu.

Tegevustoetuse aruande esitamise tähtpäev on 1. aprill 2023. Aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi esitatud majandus- ja repertuaaristatistika andmete väljavõtted.

Tingimused taotlejale:

Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses.

Etendusasutus on asutus:
  • kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol;
  • kes on töösuhtes loominguliste töötajatega;
  • kellel on loominguline juht ja loomenõukogu;
  • kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest.

Komisjon

Taaniel Raudsepp – kunstide asekantsler, kultuuriministeeriumi esindaja;
Laur Kaunissaare – teatrinõunik, kultuuriministeeriumi esindaja;
Ivo Lille – muusikanõunik, kultuuriministeeriumi esindaja;
Kutt Kommel – rahandusministeeriumi esindaja;
Ain Lutsepp – Eesti Teatriliidu esindaja;
Juta Saarevet – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja;
Külli Reinumägi – Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu esindaja;
Madis Kolk – teatrikriitik;
Heidi Aadma – teatriuurija.

Taotluste hindamine:

Toetuse maksimaalne toetuse määr määratakse etendusasutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel. Komisjon arvestab tegevustoetuse summade ettepanekute tegemisel etendusasutuse külastaja teenindamise tegelikku kulu ja arvestusliku piletihinna vahet tuginedes eelarves ja repertuaariplaanis toodud andmetele. Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest planeeritud sihtrühmadest.

Lisaks hindab komisjon munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust.

Etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus
Komisjon arvestab rahvuskultuurilist tähendust hinnates etendusasutuse panust valdkonna arengusse, etendusasutuse uudsust, valdkondlikku eripära, algupärandite loomist ja Eesti dramaturgia kasutamist, etendusasutuse planeeritavaid populariseerivaid tegevusi (dramaturgia arendamine, töötoad, vestlused vms), etendusasutuse rahvusvahelist tegevust Eesti rahvuskultuuri tutvustamisel ning teisi rahvuskultuurilisele tähendusele iseloomulikke asjaolusid.

Etendusasutuse regionaalne tähendus
Komisjon arvestab regionaalset tähendust hinnates etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga asukohta, etendusasutuse tähtsust regioonis, kus ta tegutseb, etenduste andmist ja muude valdkondlikult oluliste tegevuste korraldamist erinevates Eesti piirkondades ning teisi regionaalsele tähendusele iseloomulikke asjaolusid.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud:

  • tekkepõhised kulud, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks;
  • käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
  • Taotlusvoorust toetatud tegevuste mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.
  • Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi
    raamatupidamisarvestust. Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.

Abikõlblikkuse periood on 01.01.2022–31.12.2022.

Kontakt

Laur Kaunissaare

teatrinõunik

Viimati uuendatud 02.12.2021