Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivi juhtide palgatoetus
Kultuurieealrves on lähiaastateks palgatoetuse sisseseadmiseks ette nähtud 2,7 miljonit eurot. Kultuuriministeerium soovib selle kaudu kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhtidele palgatoetuse, et laulu- ja tantsupidude traditsioon jääks kestma. Selle eeldus omakorda on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja.
2019. aastal läbi viidud uuringust selgus, et juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus, kuna noori kutse ei motiveeri ja üle poole juhendajatest hakkavad peatselt pensionile suunduma. Kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud. Seega ei ole laulu- ja tantsupidude jätkumine praegusel kujul iseendastmõistetav, kui pidude liikumine ei leia lisatuge.
Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevused
Kultuuriministeerium soovib tugevdada eesti kultuuri kestlikkust, toetades selleks täiendavalt eesti keele, kultuuri ja ajaloo kõrge teadusliku tasemega uuringuid. Kavas on seetarvis avada vastavate valdkondade taotlusvoorud. Tegemist ei ole alternatiivse grandisüsteemiga, vaid toetusega teadusprojektide Eesti oma ainese läbitöötamiseks ja tulemuste avaldamiseks.
Eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine oli ka Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2014 kuni 2020 üks eesmärke. Need eesmärgid on olulistena välja toodud mitmetes teisteski tulevikku vaatavates arengukavades, sh "Eesti 2035" strateegias, kuid eesmärgistatud rahastamine Eesti ainelisteks teadusuuringuteks ja nende tulemuste populariseerimiseks on jäänud väheseks.
Filmitootmise toetamine
2021. aasta kultuurieelarves on filmitootmise toetamiseks ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha. Kultuuriministeerium soovib, et kodumaiste filmide turuosa kinolevis püsiks vähemalt 2019. aastal saavutatud 22% tasemel, kuid eesmärk võiks olla tõus 25 protsendini. Euroopa riikides on filmitööstuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid võime konkureerida oma riigi kinodes maailma filmiparemikuga.
Kodumaiste filmide tootmine aitab elavdada regionaalset majandust, andes tööd ehitajatest transporditeenuste ja majutusettevõteteni. Eesti lugusid ja kultuuri kajastavad filmid toovad publiku kinno, kui selliseid filme tehakse. Seda näitab ka Põhjamaade kogemus, kes on oma näitajatega Eestist kaugel ees.
Mälestiste omanike toetamine
Kultuurieelarve näeb ette täiendava 1 miljon eurot Muinsuskaitseametile, et toetada mälestiste omanikke nende hoolsuskohustuse täitmisel ja tugevdada Muinsuskaitseameti teenuste kvaliteeti omanike nõustamisel ning kaalutletud valikute tegemisel.
Rohkem kui kolmandik Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Kultuuriministeerium soovib olukorda parandada, sest üksnes väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad edasi vähem avariilised hooned. Kavandatavad toetused puudutavad mälestiste omanikke, et kompenseerida mõistlikul määral säilitamiskohustust.
Spordivaldkonna toetamine
Riik jätkab 2021. aastal jalgpalli sisehallide rajamist. Aastaringselt kasutatavate sisehallide rajamist toetatakse riigieelarvest 6 miljoni euroga, mis võimaldab sisehallid rajada Pärnus, Rakveres, Kuressaares ja Jõhvis. Jalgpallihallide rajamisel on soovituslik rajada mänguväljaku juurde muude spordialade harrastamist võimaldav taristu.
Lisaks toetatakse riigieelarvest Kohtla-Järve spordikeskuse (2,8 miljonit eurot), Hiiumaa spordikeskuse (1,8 miljonit eurot) ning Loksa spordikeskuse staadioni ja Sillamäe linna spordikompleksi Kalevi staadioni rajamist (kumbki 400 000 eurot).
Investeeringud olulistesse kultuuriobjektidesse
Vabaduse väljakul asuv Tallinna Kunstihoone on meie kunstielu sümbol ja süda, ent hoone on amortiseerunud ja vajab nüüdisajastamist.
Kunstihoone SA investeeringuteks nähakse ette 3,5 miljonit eurot. Kultuuriministeerium soovib, et Eestis oleks võimalused luua kõrgel tasemel kohalikke ja ka rahvusvahelist tähelepanu äratavaid kunstiprojekte.
Tallinna Linnateater on oodanud suure saali valmimist alates teatri loomisest 1965. aastal. Põlvkonnad on jõudnud selle aja jooksul mitu korda vahetuda.
2017. aastal otsustasid riik ja Tallinna linn jagada kulud, et praeguse vabaõhulava alla rajatakse uus saal kogu vajaliku tehnika ja abiruumidega. Selleks on 2021. aasta riigieelarves ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot.
Riik toetab ka Järvamaa muuseumi Ajakeskus Wittenstein välisprojekti omaosalust 300 000 euroga. Paide vanalinna muinsuskaitsealale rajatakse tegevusmuuseum, mis keskendub 19. sajandi väikelinna elu-olule.
Kontakt
Meelis Kompus
kommunikatsiooniosakonna
juhataja
- +372 520 2318
- [email protected]
Viimati uuendatud 26.01.2021