Rahvuskaaslased ja tagasipöördujad

Rahvuskaaslased on eelkõige võõrsil elavad eestlased ehk väliseestlased (kasutatakse ka sõna „ulgueestlased“), aga samuti teised Eestiga pikalt seotud olnud, kuid väljarännanud inimesed ja nende järeltulijad. Väljaspool Eestit elab umbes 15 protsenti eestlastest. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kõige otsesemalt kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele.

Rahvuskaaslased

Eesti arengule aitavad kaasa võõrsil elavad rahvuskaaslased. Rahvuskaaslased on tihti Eesti saadikuteks maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Seetõttu on tähtis, et sidemed väliseesti kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni.

Kultuuriministeerium toetab välismaal elavate rahvuskaaslaste kultuuriprojekte ja suviseid noorte keele- ja kultuurilaagreid, väliseesti kultuurikollektiivide osalemist Eesti laulu- ja tantsupidudel ning teistel eesti kultuuri suuründmustel, et soodustada väliseesti keskuste ja ühenduste kontakte Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühendustega. Lisaks toetatakse väliseestlaste osalust Eestis toimuvatel kultuuri suurüritustel ja koolitustel, samuti kontaktide loomist ida ja lääne kogukondade esindajate ja Eesti vahel.

Vabariigi Valitsus on perioodiks 2014–2020 heaks kiitnud rahvuskaaslaste programmi, mis toetab väliseesti õppeasutusi, kultuuri, arhiivindust ja väliseestlaste tagasipöördumist Eestisse.

Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös valmib „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“, mille üheks alaprogrammiks on “Ülelimse eestluse programm” eesmärgiga toetada Eestist väljaspool elavaid eestlasi ja nende haridus- ja kultuuriorganisatsioone, väliseesti arhiive, ajakirjandust, ettevõtlusalaseid kontakte ja võõrsil elava eestlaskonna tagasipöördumist.

Tagasipöördujad

Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab iga eestlase ja Eesti kodaniku õiguse asuda Eestisse elama.

Statistikaameti andmeil pöördub igal aastal võõrsilt tagasi märkimisväärselt suur hulk, üle seitsme tuhande Eesti inimese aastas.

Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid ja pakub tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks sotsiaal-majanduslikku tagasipöördumistoetust. Tagasipöördumistoetus on suunatud pikka aega (kuni 10 aastat) võõrsil viibinud lastega perede tagasipöördumise soodustamiseks.

Lisainfo Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Kontakt

Anne-Ly Reimaa

lõimumisvaldkonna
rahvusvaheliste suhete juht

Viimati uuendatud 25.10.2020