Kirjandus

Eesti kirjasõna on tugevalt seotud eesti keele säilimise ja arenguga. Omakeelne kirjandus on üks Eesti kultuuriruumi alustalasid, mis loob eeldused ka teiste valdkondade kestmiseks ja arenguks.

Kirjanduse ja kirjastamise riiklik toetamine on põhiliselt Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali õlgadel. Kultuuriministeerium rahastab Eesti Lastekirjanduse Keskust, SA Kultuurileht, SA Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanduse Teabekeskust ning Eesti osalemist rahvusvahelistel raamatumessidel.

Riik toetab loojat ehk kirjanikku kõige otsesemalt Kultuurkapitali loominguliste stipendiumite kaudu, kirjanikupalga kaudu, kuid ka hüvitiste kaudu, mida vahendab Autorihüvitusfond.

Väärtkirjanduse väljaandmist, väiksemaid ja suuremaid kirjandussündmusi, sh ka rahvusvahelisi kirjandusfestivale HeadRead ja PrimaVista, rahastab Eesti Kultuurkapital.

Soodustamaks raamatute ostu ja kättesaadavust, kehtib Eestis 9-protsendiline käibemaks, e-raamatutele ja audioraamatutele rakendus alandatud ehk 9-protsendiline käibemaks 1. maist 2020.

Eestlaste ilukirjanduse lugemise harjumus üha väheneb. Sama tendentsi on täheldatud paljudes riikides üle maailma. Seda mõjutavad peamiselt lugejate ajapuudus, raamatute ebapiisav kättesaadavus ja tihti kõrge hind. Kindlasti ei saa alahinnata ka muude vaba aja tegevuste osatähtsuse suurenemist.

Statistika

  • Igal aastal antakse välja ligikaudu 3500 raamatut ja brošüüri, sh 1330 ilukirjandusteost nii lastele kui täiskasvanutele.
  • Eestis väljaantavate raamatute ja brošüüride trükiarv aastas on pisut üle 3 miljoni eksemplari.
  • Igal aastal tõlgitakse teistesse keeltesse üle 60 Eesti autori teose. Aastal 2018 ületas see number 100 teose piiri. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel tõlgiti 2019 aastal 67 Eesti kirjaniku teost 20 keelde.

Eesti Statistikaameti andmebaas: trükitoodang

Eesti Rahvusraamatukogu: trükitoodang

Seadused

Kirjastamine on eraõiguslik majandusvaldkond ning allub üldistele Eesti ettevõtlust ja majandustegevust reguleerivatele seadustele. Lisaks reguleerivad kirjastamist kaudselt mitu kultuuriseadust, ent otseselt puudutavad seda järgmised õigusaktid:

Kirjanikke puudutab otseselt 2005. aastast kehtiv loovisikute ja loomeliitude seadus, mis muuhulgas reguleerib vabakutseliste loovisikute loometöö toetamist.

Kultuuriajakirjandus

Eesti kirjastusturu väiksuse tõttu on keeruline ilma riigi toetuseta kultuuriajakirjandust välja anda.

Eestis on ühe kultuuriväljaande keskmine tiraaž kuus alla 1000 eksemplari (va Täheke ja Loomingu Raamatukogu) ning ilma riigi toetuseta võib eksemplari hind kujuneda ülikõrgeks. Et seda vältida, toetab riik SA Kultuurileht kaudu kultuuriajakirjanduse ilmumist Eestis.

SA Kultuurileht

Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Müürileht,  Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Uma Leht, Vikerkaar, Õpetajate Leht ja Värske Rõhk.

Kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Tähtsamad partnerid

Eesti Lastekirjanduse Keskus 
Keskne lastekirjanduse eriala- ja infoasutus, mis kogub, säilitab ja vahendab laste- ja noortekirjandust kui eesti kultuuripärandi osa. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

SA Kultuurileht
Annab välja kultuuriajakirjandust: Akadeemia, Diplomaatia, Hea Laps, Haridus, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Müürileht, Uma Leht, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar ja Õpetajate Leht. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

Eesti Kirjanduse Teabekeskus 
Vahendab Eesti kirjanikke ja nende teoseid välismaailma, toetab ja koolitab tõlkijaid, haldab ingliskeelset andmebaasi Eesti kirjanikest, nende teostest, tõlkijatest ja Eesti kirjanduse tõlgetest. Tegevust toetab Kultuuriministeerium.

 

SA Autorihüvitusfond 
Maksab autoritele ja autoriõiguse omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest hüvitust.

Eesti Kirjanike Liit 
Kirjanikke koondav loomeliit, mis esindab avalikkuses oma liikmete huve ning korraldab kirjandust ja lugemist propageerivaid üritusi (nt kirjanduslikud kolmapäevad liidu musta laega saalis, kirjanike ringreisid Eesti raamatukogudesse ja koolidesse). Liit saab loomeliitude seaduse alusel riigilt toetust.

Eesti Kirjastuste Liit 
Organiseerib Eesti väljapanekuid rahvusvahelistel raamatumessidel.

Kontakt

Asta Trummel

kirjandusnõunik

Viimati uuendatud 05.11.2020