Eesti osalemine Euroopa Liidu töös

2009. aastal jõustus Lissaboni leping, mis tagab spordile õigusliku ja võrdväärse aluse võrreldes teiste valdkondadega.

Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 165 sätestab järgmist: Liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.

Euroopa Liidus arutatakse spordivaldkonna teemasid Euroopa Liidu Nõukogu sporditöörühmas, kus osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ning mis valmistab ette Euroopa Liidu Nõukogu spordiministrite kohtumisi, mis toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Samuti on Eesti riigi esindajatel võimalik osaleda Euroopa Komisjoni ekspertrühmades, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

Eesti on osalenud Euroopa Liidu korraldatud uuringutes, mille tulemuste abil saab teha spordipoliitilisi otsusi, nende otsuste tagajärgi annab võrrelda ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Euroopa Liidu spordivaldkonna tööd juhib Euroopa Liidu spordi tööplaan. 2011. aastal võeti vastu esimene Euroopa Liidu spordivaldkonna tööplaan aastateks 2011–2014. Sellele järgnevalt on vastu võetud tööplaanid aastateks 2014-2017 ning praegu kehtiv kolmas Euroopa Liidu spordivaldkonna tööplaan aastateks 2017-2020, milles on kirjeldatud 2017-2020 aasta Euroopa Liidu Nõukogu eesistujate teemad ja plaanid.

Hetkel kehtiv tööplaan keskendub järgmistele teemadele:

  • spordieetika, eelkõige hea juhtimistava edendamine, sealhulgas alaealiste kaitse, spordi eripära, korruptsiooni ja võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu võitlemine ning dopinguvastane võitlus;
  • spordi majanduslik mõõde, eelkõige spordialane innovatsioon ning sport ja digitaalne ühtne turg;
  • sport ja ühiskond, eelkõige sotsiaalne kaasatus, treenerite roll, spordialane ja spordi kaudu antav haridus, sport ja tervis, sport ja keskkond ning sport ja meedia, samuti spordidiplomaatia.

Tööplaaniga loodi kaks ekspertrühma:

  • eetikaküsimused
  • oskuste ja inimressursside arendamine spordis

Loe lähemalt Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi spordiüksuse veebilehelt

Erasmus+ hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm

Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm, mille eelarve on üle 14,7 miljardi euro ning mille tegevusperiood on 2014-2020. Erasmus+ toetusprogrammis on eraldi spordivaldkonnale suunatud alaprogramm, millele on ette nähtud 1,8% programmi vahenditest. Spordi alaprogrammist toetatakse rahvusvahelise mõõtmega tegevusi, mis aitavad kaasa dopinguvastasele võitlusele, sporditulemustega manipuleerimisele ning ennetavad vägivalda ja ebavõrdset kohtlemist spordis. Samuti toetatakse hea juhtimistava ning sportlaste topeltkarjääri edendamist ning rahvaspordiga seotud algatusi.

Spordiprogrammiga toetatakse:

  • riikidevahelisi koostööprojekte, kus on vähemalt viis partnerit viiest erinevast programmi osalisriigist;
  • oluliste mitteäriliste üleeuroopaliste spordiürituste korraldamist, kus on esindatud vähemalt 12 programmi osalisriigi esindajad;
  • spordistatistika arendamist;
  • spordivaldkonna suutlikkuse suurendamist ja Euroopa sidusrühmadega dialoogi arendamist (eelkõige EL spordi foorum ja Euroopa Komisjoni eestvedamisel korraldatavad kohtumised sidusrühmadega).

Erasmus+: Sport valdkonda aitab Eestis rakendada Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus.

Hariduse, koolituse ja noorte valdkonda puudutavate küsimustega pöördu SA Archimedes poole.

Vaata ka Euroopa Komisjoni Erasmus+ veebilehte.

Kontakt

Kaarel Nestor

spordiosakonna nõunik

Viimati uuendatud 27.01.2021