Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas Harjumaal Jõelähtme vallas kultuurimälestisteks kaks uut arheoloogiamälestist. Mõlemad koosnevad asulakohtadest ja muistsetest põllujäänustest.
Jägala jõe alamjooksul paikneb hulgaliselt muistseid inimasustuse ja -tegevuse jälgi. Juba varem on seal kaitse all võetud Jägala Jõesuu rauaaegne linnus ja linnuse asulakoht. Nüüd tunnistas kultuuriminister mälestiseks linnusest paarsada meetrit ida poole jääva asulakoha ja muistsed põllujäänused, mille noorim põllukiht on dateeritud aega umbes 750 aastat pKr. Teine mälestis on muististekompleks, mis koosneb seitsmest eriaegsest asualakohast ja fossiilsetest põllujäänustest. Asulakohtade dateeringud jäävad vahemikku 6510 aastat eKr kuni 1050 aastat pKr.
„Kogu Jägala jõe alamjooksu piirkond on arheoloogilises mõttes eriline ning osutab mitmekesisele inimtegevusele aastatuhandete vältel. Sealsed muistised ja maastikud esindavad Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Asulakohtade ja muistsete põldude kasutusaeg ulatub mesoliitikumist kuni viikingiajani ning on seetõttu kõrge teadusliku väärtusega,“ selgitas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.
Asulakohtade kultuurkiht sisaldab kivi- ja rauaaja asulakohtadele iseloomulikku leiumaterjali nagu näiteks kvartsi- ja tulekivikilde ning luufragmente ja savinõukilde. Lähestikku asuvatele mälestistele kehtestati ühine kaitsevöönd, mis hõlmab ka juba kolme kaitse all olevat mälestist: Linnamäe hüdroelektrijaama pais, Jägala Jõesuu linnus ja asulakoht.
Ettepaneku tunnistada asulakohad ja muistsed põllujäänused arheoloogiamälestisteks tegi arheoloog Aivar Kriiska, teavitades Muinsuskaitseametit muististe avastamisest 2008. aastal.