Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks. Suurusest olenemata otsustavad ja korraldavad omavalitsused kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem, mis tähendab, et omavalitsused peavad täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid esmatähtsaid avalikke teenuseid. Omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi nagu elanike sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, heakorda, kohalikku transporti, ruumilist planeerimist ja palju muud.
Ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei suuna kohalikke omavalitsusi otseselt lõimumispoliitikaga tegelema, saavad linnad ja vallad teise keele- ja kultuuritaustaga elanike kohanemisele ja lõimumisele oma haldusterritooriumil avalike teenuste kaudu märkimisväärselt kaasa aidata. Eestimaa elanikest on ligi kolmandik eesti keelest erineva keele- ja kultuuritaustaga, kellest enamik elab Ida-Virumaa ja Harjumaa kohalikes omavalitsustes. Ka on Eesti rahvaarv juba kuuendat aastat järjest kasvutrendis. 2020. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 10 023 inimest, neist 6110 kolmandate riikide kodanikku ja 3913 EL-i, EMP või Šveitsi kodanikku.
Uussisserändajatele pakuvad erinevaid tugiteenuseid nii riik kui ka kohalikud omavalitsused, tööandjad ja mittetulundusühingud. Paar aastat tagasi kaardistas riik kohanemis- ja lõimumisteenused ning täna võime öelda, et Eestis pakutakse kokku 96 rändetaustaga inimestele suunatud teenust. Samas tekib küsimus, kuivõrd teavad riiki saabujad võimalustest eesti keelt õppida, leida vajalikku kooli, lasteaeda, perearstiteenust ning kuidas orienteeruda Eesti õigus- ja kultuuriruumis. Siin on abiks nõustamisteenused, mida saavad ühtaegu pakkuda nii riik kui ka kohalikud omavalitsused.
Nõustamisalast tuge pakub Integratsiooni Sihtasutus ja Tallinna Rahvusvaheline Maja, Tartu Välismaalaste Teenuskeskus, mitmed mittetulundusühingud. Välismaalaste riigis viibimise õigust puudutavates küsimustes pakuvad abi Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus, kes suunavad pöördujaid ka kohanemisprogrammi. Kohalikud omavalitsused saavad kohanemisele ja lõimumisele kaasa aidata omalt poolt toetava keskkonna loomisega – elanike informeerimise, ametnikkonna oskuste ja hoiakute kujundamise ning avalike teenuste osutamisega. Kohalik omavalitsus saab kogukonnatöö arendamisele ja sotsiaalsete suhete tekkimisele kaasa aidata läbi kultuuri- ja sporditegevuse.
Piirkondades, kus teise kodukeelega rahvastiku osakaal on väike, on ka kohalikel omavalitsustel sageli vähene valmisolek kohanemis- ja lõimumisvaldkonna küsimustega tegelemiseks. Kohalikele omavalitsustele on murekohaks kujunemas viisadega seotud ränne ning sellega kaasnev pereränne, mis tekitab näiteks lisavajaduse haridusasutustes õppekohtade loomiseks, eeldab nende pereliikmete tööhõive- ja arstiabiteenustega seotud küsimuste lahendamist.
Kuna lõimumine ja vastavate tegevuskavade elluviimine on olnud aastakümneid peamiselt riigi vastutada, on olnud puutumus lõimumisvaldkonnaga ja selle teenustega kohalikul tasandil sageli vähene. Ka ei ole enamikes kohalike omavalitsuste arengukavades kohanemis- ja lõimumisvaldkonnaga tegelemist eraldi esile tõstetud.
Uussisserändajate kiire kohanemise eduteguriks on tugevam omavalitsuste vaheline koostöö, samuti koostöövõrgustike väljaarendamine riiklike ametkondade, maakondlike arenduskeskuste, haridus- ja kultuuriasutuste, avalikke teenuseid pakkuvate MTÜ-de ja ettevõtjatega. Riik on valmis ka vastavate teenuste väljaarendamisel pakkuma nii nõu kui ka rahalist tuge.
Senised kogemused on näidanud, et kohalike omavalitsuste aktiivsus ja võimekus lõimumisalaste projektide rahastamiseks ja projektitaotluste esitamiseks on väga erinev. Seetõttu on ka kohalike omavalitsuste vahel suured erisused – ühed tegelevad lõimumisalase tegevusega aktiivselt ja sihikindlat ning saavad selleks eelarveväliseid ressursse, teised on lõimumisalastes tegevustes passiivsed ja lisaraha selleks väljastpoolt saadakse vähe. Samas on oluline, et kõikidel omavalitsustel oleks võimekus lõimumisalase tegevuse edukaks läbiviimiseks. Uustulija jaoks võivad osutuda keeruliseks väga erinevad aspektid uues kultuuris ja elukeskkonnas.
Maakonnatuur pakub infot erinevate nõustamisteenuste väljaarendamiseks ja aitab kaasa teenusepakkujate vahelise koostöö tekkele. Koostöösse on kaasatud neli ministeeriumi – kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja siseministeerium, samuti Eesti linnade ja valdade liit.
Kohanemist ja lõimumist tutvustava maakonnatuuriga soovime saavutada olukorra, et omavalitsuste teenused oleksid võimalikult suures ulatuses kättesaadavad e-teenustena ka välismaalastele, lihtsasti mõistetavad ja arusaadavad. Eelisjärjekorras tuleb tähelepanu pöörata teenustele, mis on välismaalastele hädavajalikud, nagu elukoha registreerimine, lasteaia ja kooli leidmine, samuti perearsti leidmine, maksude deklareerimine, sotsiaalküsimustes nõustamine ja vajadusel ka keeletoe pakkumine. Lõimumisteenuseid tutvustav maakonnatuur pakub infot erinevate nõustamisteenuste väljaarendamiseks, sh antakse ülevaade kohanemis- ja lõimumisnõustaja e-keskkonna Linda kasutamiseks. Maakonnatuuri ajakavaga saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.