„Kultuur 2030“ jõuab peatselt Riigikogule arutamiseks

31.05.2021 | 10:06

„Kultuuri arengukava 2021–2030“ ehk „Kultuur 2030“ eelnõu liikus valitsuse istungilt edasi arutamiseks Riigikogule. Uue kümneaastase perioodi arengukava annab uued ja konkreetsed kultuuripoliitilised sihid valdkondade kaupa ning on alus valitsusele nii tegevuste kui ka riigieelarve raha planeerimisel. See on jätkustrateegia dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“.
    • Jaga

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, mis on olnud selle dokumendi koostamise põhilised alused?

Kui kujundame ja viime ellu kultuuripoliitikat, siis lähtume ikka esmalt meie põhiseaduslikust sihist. See on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine aegade lõpuni. Midagi olemuslikult uut pole ka selles, et riik peab tagama kõigile meie inimestele võimaluse osaleda kultuuritegevustes nii huvilise kui ka loojana. Kõigile peab olema tagatud ligipääs kultuurile.

Neid sihte horisondil hoides oleme selle perioodi jooksul tööd teinud ja oma valdkondadega dialoogi pidanud.

Samal ajal kultuuri arengukava koostamisega on käinud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamine. Kas võime olla kindlad, et nende eesmärgid on ühised ja siin ei teki ootamatult „kääre“?

„Kultuur 2030“ ühtib hästi „Eesti 2035“ kõigi viie sihiga: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Kultuur ei ole ega saagi olla üldisest riigi arengust midagi eraldiseisvat, mida tuleb käsitleda „valgetes kinnastes“. Vastupidi, kultuur on arengu mootor, ammendamatu võimalus leida lahendusi, kui seatakse sihte mistahes muus valdkonnas.

Näiteks kui kõneleme rahva vaimsest tervisest – eriti aktuaalne on see teema praegu –, siis on oluline roll kultuuri tasandaval ja ravival mõjul. Kui räägime majanduse arengust, siis on just kultuur see, mis loovuse arendamise kaudu panustab innovatsiooni. 

Ma ei näe veelahet riigi pikaajalise strateegia ning ühe valdkonna arengukava vahel. See, kuidas need eesmärgid tööle pannakse, on teine küsimus. See sõltub juba meie sektori inimestest. Ja loovusest ei tohiks kultuurivaldkonnas puudu tulla. 

10 aastat on, aga teisalt ei ole väga pikk aeg. Ootamatused on elu osa. Milliseid trende on arengukava väljatöötamisel kindlasti peetud oluliseks arvesse võtta?

Rohepöördest ei saa me üle ega ümber, sest veel kord – kultuur ei ela oma mugavas mullis, mida maailmas toimuv justkui ei puudutaks. Siit edasi peame arvesse võtma kultuurivaldkonna vastupidavust kriisidele. COVID-19 pandeemia on miski, mida me keegi ei oodanud, kuid sellel on kogu kultuurisektorile kaugeleulatuv mõju. Muutuvad meie kultuuritarbimise harjumused, üha tähtsamaks on läinud digitaalsed platvormid kultuuriloomes ja vahendamises. Digipööre peab olema edasise arengu osa.

Rahvaarvu vähenemine ja elanikkonna vananemine mõjutab otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet. Seeläbi saab mõjutatud ka kultuur. Kust tuleb meie järelkasv ning millise ressursi toel? Kas igale poole jätkub inimesi, kes tahaksid kultuuri luua ja sellest osa saada?

Ebamugav teema on uued globaalsed rändemustrid, mille üks mõju võib olla inglise keele pealetung ning eesti keele osatähtsuse vähenemine. Meie tahame kindlasti, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal maailmas elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti. Sellega on omakorda seotud ühiskondlikud lõhed, mille ületamine on mõeldav vaid lugemisoskuste kujundamise ning meediakirjaoskuse arendamise kaudu. 

Need on kõik kultuuri puudutavad või väga otseselt meie teemad. 

Kuidas mõõdame arengukava elluviimise tõhusust?

Tegemist on pikaajalise arengukavaga, mis sisaldab mõõdikuid ja sihttasemeid. Selle tulemuslikkust hinnatakse vähemalt üks kord siis, kui on jäänud kolm aastat arengukava kestuse lõpuni.

Selleks, et muutused oleksid kultuurile soodsad, on muidugi vaja, et poliitikakujundamine oleks järjepidev ning lähtuks nendest eesmärkidest, mida siin sai puudutatud. Arengukava elluviimist rahastatakse nii riigieelarvest kui ka Euroopa Liidu vahenditest.

Kes seda kõike juhib ja jälgib?

Arengukava elluviimist koordineerib ikkagi kultuuriministeerium. Kuna elu meie ümber on samuti muutumises, siis juhtkomisjon annab vajadusel soovitusi vajalike programmide algatamiseks või nende muutmiseks. Sealt tulevad ka ettepanekud hindamiste läbiviimiseks.

Juhtkomisjon on meil esinduslik: haridus- ja teadus-, justiits-, keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandus- ja välisministeerium. Lisandumas on veel ka sotsiaalministeerium. Samuti on esindatud riigikantselei ning Eesti linnade ja valdade liit, loomeliitude esindajad ja eksperdid.

Mõistagi peab silmad lahti hoidma kõige laiem avalikkus, sest arengukavaga ellu viidavad tegevused puudutavad igaüht meist. Pidev avalik diskussioon, kuhu meie kultuur liigub ning kuidas saab kultuur elu paremaks muuta, on hädavajalik, et elu muutuks paremaks.

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja