Kultuuriminister Anneli Oti ettekanne Riigikogus arengukava "Kultuur 2030" teemal

11.10.2021 | 13:13

Kultuuriminister Anneli Ott tutvustas täna, 11. oktoobril Riigikogule kultuuri uue perioodi arengukava „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ehk „Kultuur 2030“. Arengukava seab eesmärgid valdkondade kaupa ning peab silmas koroonakriisi tagajärgi, muutuvaid töösuhteid ning loomesektori tasakaalustatud arengu vajadusi. Avaldame täismahus ministri ettekande.
    • Jaga

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head saalis viibijad!

Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks eelnõu, millega seame Eesti kultuuripoliitika sihid ja arengusuunad aastateks 2021–2030. 

Arengukava on valminud ühisloomena mitmete ministeeriumite, riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajate ning kultuurivaldkonna ekspertide ja esindajate koostöö tulemusel. Samuti on arengukava loomisel võetud arvesse erinevaid analüüse ja uuringuid, ekspertarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja kaasamisürituste tulemusi ning Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise tulemusi.  

Kui 2018. aasta lõpus uue arengukava loomine alguse sai, siis leiti, et uues strateegiadokumendis võiks olla kirjas selgem kultuuripoliitiline visioon, mis arvestaks ka valdkonnas tegutsejate ettepanekuid ning Eesti kultuuri tulevikust hoolivate inimeste mõtteid ning arvamusi. 

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimusid seminarid ja arenguarutelud, kuhu kutsuti nii avaliku, era- kui ka vabasektori esindajaid. Lisaks toimus mitmeid kohtumisi valdkondlike organisatsioonidega seotud ministeeriumite esindajatega ning teiste huvitatud  osapooltega. 2019. aastal peeti arutelupäevad kõigis maakondades. 2020. sügisel toimusid kohtumised kõigi valdkondade esindajatega, kokku 15 kohtumist, kus oli aruteludesse kaasatud üle 500 inimese.  

Ühise koostöö tulemuse ning kõigi panusena on Kultuur 2030 visioonidokumenti sätestatud alaeesmärgid. Hoida Eesti kultuurielu tugeva ja toimivana, kindlustada, et Eesti kultuurimälu oleks hoitud ja hinnatud ning et kultuur ja loovus oleksid ühiskonna arengus väärtustatud. Need panustavad suurde üldeesmärki – Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.

Kuid nüüd veidi lähemalt arengukavas käsitletud punktidest.

Head Riigikogu liikmed! Rääkides kultuuripoliitika järgmisest kümnendist, siis üheks põhiküsimuseks on see, millise jälje on meie kultuurile jätnud ülemaailmne kriis ja kui pikaajaliselt see sektorit saatma jääb.

Riik on astunud mitmeid samme, et leevendada kriisi mõju valdkonnale. Kui 2020. aasta märtsis said kultuuri- ja spordivaldkond kriisiabiks ühtekokku 25 miljonit eurot, siis aprilli keskel vastu võetud lisaeelarvega eraldati kultuuriministeeriumi haldusalasse 42 miljonit eurot. See on olnud oluline toetus, mis on võimaldanud hoida toimivaid struktuure ja töökohti. 

Praegune  kriis on meile näidanud, kuidas erinevad sektorid on omavahel seotud ja seetõttu toome arengukavas välja, et vajalik on toetada kultuurivaldkonna asutusi, organisatsioone, loovisikuid ja ettevõtteid tänase kriisiga toimetulekul, taastumisel ning kriisi pikaajaliste mõjudega kohanemisel. Kindlasti on oluline tõsta kogu kultuurisektori võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning tuleviku kriisideks valmistumiseks. 

Kriisiaeg on andnud hoogu juurde muutustele ning tõstnud väga oluliselt esile digitaliseerimise küsimuse.
Kultuur 2030-s näeme väga olulise tegevussuunana Eesti kultuuri  ja eesti keeles kultuuri kättesaadavuse laiendamist digitaalsetel platvormidel. Tehnoloogia areneb kiiresti ning kultuurivaldkond peab nende muutustega kaasa minema, arendades kogu valdkonda terviklikult ja koordineeritult. Seetõttu soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, seame eesmärgiks mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisu uus- ja ristkasutust.

Samaaegselt tuleb leida tasakaal ka autoriõigustega tagamaks omanike huvide kaitse. Kultuuriministeeriumil on väljatöötamisel digikultuuri strateegia, mille eesmärgiks on täpsemalt kaardistada olukord kättesaadavuse ja teadlikkuse valdkonnas ning seada edasised sihid. Eestil on hea positsioon, et võtta ulatuslikult kasutusele digitaalseid ja innovaatilisi lahendusi, aga seda peab toetama paindlik ja ajaga kaasas käiv õigusruum.

Digipöördega koos on kiires muutumises traditsioonilised töösuhted. Digiplatvormide kaudu kasvab oluliselt paindlike ja ajutiste töövormide osakaal ning väga suur osa tulevikutöökohti on just kultuuri- ja loomesektoris. Kultuuriministeeriumil on kavas vabakutseliste loovisikute majanduslike toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse analüüsi põhjal koostada loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused.

Seetõttu on järgmiste aastate väljakutseks seadusandluse kohandamine vastavalt muutuvatele tööturu vajadustele ja töövormide paindlikumaks muutumisele, et tagada kõikidele kultuurisektoris töötavatele inimestele sotsiaalsed garantiid sõltumata nende sissetulekute regulaarsusest ja lepinguvormist. Samuti näeb kultuur 2030 arengukava ette ajakohastada loometoetuste süsteemi. Näiteks loovisikute paindlikumaks toetamiseks soovime tõsta kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu. 

Loodetavasti saame juba lähiajal loovisikute ja loomeliitude seaduse kitsaskohti analüüsides leida kõiki osapooli rahuldavad lahendused ning vormida need eelnõuks seaduse muutmisel.

Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima 1980ndatel, Eestis ja teistes Euroopa riikides paarkümmend aastat hiljem. 2005. aastal viidi Eestis läbi esimene loomemajanduse kaardistus ja analüüs, mille raames püüti sõnastada ka loomemajanduse definitsioon ja määratleda selle alla kuuluvad valdkonnad.

Alates 2014. aastast on loomemajanduse arendamine Kultuuriministeeriumi ülesanne ja fookus on loomeettevõtjate ekspordisuutlikkuse parandamisel, loome- ja teiste valdkondade ettevõtjate koostöö soodustamisel ning tugistruktuuride teenuste konkurentsivõime parandamisel.

Kultuur 2030 kohaselt on plaanis arendada loomeettevõtlust ning soodustada loomemajanduse tihedamat sidumist teiste valdkondadega. Kultuur ja loovus on nüüdis- ja tulevikumajanduse eestvedajad, kultuuri loodud tähendus- ja suhtlusruumid vormivad ja veavad suurt osa digiajastu innovatsiooni ja teenusmajanduse arengust. Oluline on kaasata kultuuri- ja loomevaldkondade eriteadmisi ning loovust kui kompetentsi riiklikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi, et pakkuda uudseid lahendusi ühiskonna väljakutsetele. Riik panustab alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu, jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamisse. 

Viimastel aastatel pole kultuuritöötajate miinimum töötasu tõusnud, mistõttu on positiivne, et järgmisel aastal kasvab riigilt palka saavate kultuuritöötajate palgafond 5% ehk 2,8 miljonit eurot. Sealjuures kasvab miinimum töötasu 1300 eurolt 1400 euroni. Eesti kultuuri kestlikkuse tagamiseks näeb Kultuur 2030 ette kultuurivaldkonnas tegutsevate juhendajate ja eestvedajate pealekasvu toetamise, nende töö väärtustamise ühiskonnas, lisaks ka kultuurivaldkonna juhtide arendamise.  Väga tugevalt on see kõik seotud sissetulekuga, mistõttu peab kultuuritöötajate järjepidev toetamine olema üks prioriteete.

Prioriteet peab olema seegi, et muljetavaldavad kultuurisündmused jõuaksid tõmbekeskuste kõrval ka väiksematesse Eestimaa piirkondadesse. Jätkuv ääremaastumine ja linnastumine paneb tõsiselt löögi alla kohaliku kultuurielu järjepidevuse. Kultuur 2030 seab eesmärgiks arendada regionaalset kultuurikorraldust. Kultuuriruumi kättesaadavus tuleb tagada sõltumata inimeste elukohast, sest võimalus osaleda kultuurielus suurendab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikumaks ning toetab kogukondlikku tegevust. Koostöös kohalike omavalitsustega toetame kultuuris osalemise võimaluste mitmekesisust ja kvaliteeti ning aitame välja töötada paindlikke töökorraldusi võimaldavaid lahendusi. Kultuuri kättesaadavuse laiendamiseks panustame kultuurivaldkonna digimisse ning ligipääsetavust parandavatesse tehnoloogiatesse ja üldkasutatavatesse e-lahendustesse. Erilist tähelepanu vajab aga laste ja noorte osalemine kultuuritegevustes. Seetõttu on positiivne valitsuse samm käivitada kultuuriranitsa programm, mis võimaldab noortel senisest suuremas mahus osa saada kultuurivaldkonnas pakutavast. Järgmisel aastal on selleks valitsuse poolt eraldatud 1 miljon eurot, millega teeme samme selles suunas, et järeltulevad põlvkonnad oleksid veelgi kultuursemad ühiskonna liikmed. 

Viimastel aastatel on tehtud edusamme, et kultuurielu oleks võimalik nautida kõigil. Vaatamata sellele tuleb ligipääsetavuse suurendamiseks jõuliselt ja sihistatult edasi liikuda, laiendades ühtlasi arusaamist ligipääsetavuse kontseptsioonist. Sest me ei räägi vaid asutuste ette rajatud kaldteedest, vaid käsitleme temaatikat sootuks laiemalt. Viimaste aastate positiivsete näidetena tasub esile tuua näiteks Eesti Rahvusringhäälingut, kes on varustanud kuus mängufilmi vaegkuuljatele mõeldud eestikeelse subtiitertõlkega, mis on üldsusele kättesaadavad portaalis arhiiv.err.ee. Etenduskunstide valdkonnas andsid kirjeldustõlkega etendusi 2018. aasta jooksul nii Endla kui ka Ugala teater. Nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemispuudega inimestele parema kultuurist osasaamise võimaluse tagavad Eesti Pimedate Raamatukogus igal aastal valmistatud ja veebiraamatukogust lugejatele kasutatavaks tehtud kokku üle 5000 eesti- ja võõrkeelset heli ning e-raamatut, ajalehte ja ajakirja. Suurepärane näide terviklahendusest, mille peame võtma eeskujuks, on 2019. aastal põhjalikult renoveeritud Paks Margareeta ja sealne Sihtasutuse Eesti Meremuuseum püsinäitus. See on ligipääsetav nii liikumis-, nägemis- kui ka kuulmispuudega inimestele, aga ka eakatele ning igas vanuses lastega peredele. Loodud on ligipääsetavuse tervikkontseptsioon, mis tähendab, et lisaks hoone füüsilisele ligipääsetavusele, on ligipääsetav ka ekspositsioon. 

Hetkeseisuna näeme, et  erivajadustega inimeste ligipääs kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele on siiski piiratud, kuna kultuuriteenuste osutamisel ei ole alati lähtutud universaalse disaini põhimõtetest. Oluline on märkida, et klientidega otseselt kokku puutuval personalil ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi, mis puudutavad erivajadustega külastajaid. Kultuur 2030s näemegi ette, et erivajaduste ja kogu elukaare vältel muutuvate võimetega arvestamine on oluline nii kultuuritaristu arendamisel, kultuurilise sisu loomisel kui ka veebipõhiste lahenduste arendamisel.
Kultuur 2030 arengukava toetab ka Euroopa Liidu suunal mitmeid olulisi algatusi, millest üheks on kliimaeesmärkide saavutamisse panustamine kultuuri- ja loomesektoris. Keskkonna küsimused ja kuidas rajada teed rohelisema planeedi suunas, on järjest aktuaalsemad ning kindlasti tuleb siin anda oma panus ka kultuurivaldkonnal. Kuidas täpsemalt panustada  keskkonnamõju vähendamisse, on meil hetkel lahtimõtestamisel koos selle valdkonna ekspertidega. Üldeesmärgina on Kultuur 2030-s väljatoodud arvestamine Euroopa Liidu rohepöörde eesmärkidega. 

Kultuurisündmuste korraldamisel, kultuuritaristu planeerimisel ja pärandihoidmisel tuleb lähtuda terviklikult ühiskonna vajadustest. Seetõttu on oluline juurutada keskkonnateadliku kultuurikorralduse põhimõtteid ja toetada kultuurivaldkonnas rohepöörde eesmärkide saavutamist. 
Selleks tuleb arendada kestlikke toimemudeleid, näiteks laiendada võimalusi kultuuriväärtuslike hoonete kasutuselevõtuks. 

Kokkuvõtteks. Eesti kultuur on elujõuline, kuid vajab meie kõigi ühist hoolt. Meil on selge ja tugev visioon, millisena soovime näha Eesti kultuuri 2030. aastal ning kõigi osapoolte ühiste pingutustega oleme suutelised ka neid eesmärke saavutama. Soovin tänada kõiki, kes on selle arengukava valmimisse panustanud ning olnud südamega Eesti kultuuri tuleviku eest väljas.

Aitäh ning edu Eesti kultuurielule.

Brita Tuuling

kommunikatsiooniosakonna nõunik