Kultuuripärandi digimine parandab pärandi kättesaadavust

30.09.2021 | 12:00

Riigi hallatavates mäluasutustes – muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides – on üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, millest kolmandik on plaanis 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks teha. Digitaalse kultuuripärandi praegust kättesaadavust on asutud analüüsima, millest kirjutabki lähemalt Eesti Rahvusraamatukogu projektijuht Margus Küppar.
    • Jaga

Pärandiobjektide digiteerimist viiakse ellu kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava alusel. Lisaks kultuuripärandi digimisele näeb tegevuskava ette ka mäluasutuste info hoidmise taristu uuendamist.

Praegu on Eestis digitaalse kultuuripärandi, laiemalt digiainese kättesaadavaks tegemiseks mitmeid keskkondi, mis erinevad nii sisu, kasutatud standardite, koostalitlusvõimekuse kui ka pakutavate teenuste poolest. Kasutaja jaoks on digiainese kättesaadavus seega killustunud, eri tüüpi objekte tuleb otsida mitmetest infosüsteemidest või portaalidest.

Selle aasta 9. augustil allkirjastasid Eesti Rahvusraamatukogu, kultuuriministeerium, KPMG Baltics OÜ ning Krabu Grupp OÜ hankelepingu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüsi läbiviimiseks.

Eesti Rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann kommenteeris, et sellist laiapõhjalist analüüsi digitaalse kultuuripärandi kättesaadavusest koostatakse Eestis esmakordselt. „Usun, et sellest saab oluline sisend, mis aitab mäluasutustel üheskoos teenuseid edasi arendada. On väga hea, et kultuuriministeerium sellise analüüsi tellis. Projekti töörühm koosneb mäluasutuste esindajatest ja juba see loob head eeldused tulevikus uute huvitavate ja kasutajasõbralike e-teenuste arendamiseks, et meie ühine digitaalne kultuuripärand paremini kättesaadavaks teha.“

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits lisas digipärandi kasutajatele mõeldes, et selle maht meie mäluasutuste kogudes kasvab üha kiiremini – seetõttu on oluline, et pärand oleks kättesaadav kõigile lihtsalt, mugavalt ja kasutajate vajadusi arvestades. „See analüüs annab meile hea sissevaate kasutajate ootustesse ning loob paremad eeldused digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks kasutajasõbralikult ja innovaatiliselt.“

Plaanis on välja tuua digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse kitsaskohad ning otsida uusi efektiivseid lähenemisi. Uuritakse eelkõige digiainese ühist kättesaadavust, sealhulgas kasutajate ootusi ja süsteemide omavahelist koostööd ühiste teenuste kujundamisel ja pakkumisel. Digitaalse kultuuripärandi infosüsteemide (digitaalarhiivide) haldust ja arendust ning tehnilist platvormi uuritakse just antud kontekstis. Samuti analüüsitakse, mis on oluline võimalike ühiste avalike teenuste arendamisel ning millises ulatuses on ühise teenuse või teenuste arendamisel võimalik kasutada olemasolevaid keskkondi või nende komponente. Projekti jooksul viiakse läbi ka digitaalse kultuuripärandi kasutajate ootuste ja rahvusvahelise praktika uuringud ning ühiste teenuste, sealhulgas ühise kasutajakeskkonna vajalikkuse ja võimalikkuse analüüs.

Sõltuvalt analüüsi tulemustest valmib projekti tulemusel digitaalse kultuuripärandi ühise portaali või teenuse prototüüp. Selle alusel on omakorda võimalik arendada mäluasutuste üleseid uusi teenuseid digipärandi kättesaadavuse parandamiseks, täiendada olemasolevat ühist portaali või arendada edasi olemasolevaid lahendusi.

Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava alamprojekti tellis kultuuriministeerium. Hanke viis läbi ja projekti juhib Eesti Rahvusraamatukogu, analüüsi teostavad KPMG Baltics ning Krabu Grupp. Projekti kogumaksumus on 82 377 eurot, millest 85% rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse analüüs tehakse neljas etapis ja projekti lõpptähtaeg on aprill 2022. Projekti kohta leiab lisainfot Eesti Rahvusraamatukogu kodulehelt: www.nlib.ee/arendusprojektid. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava kohta saab rohkem lugeda siit: www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/digitaalne-kultuuriparand/kultuuriparandi.

Brita Tuuling

kommunikatsiooniosakonna nõunik