„Kultuurivaldkond vajab motiveeritud inimesi ning noored kinnitust, et vääriline töötasu võimaldab valida just kultuuriga seotud erialasid. Miinimumpalk ehk kogu palgaarvestuse alus ei ole muutunud viimasel kahel aastal, mistõttu on praegune 100-eurone tõus enam kui mõistetav. Lisaks on asutuste juhtidel võimalik vaadata üle ka teiste töötajate, nende seas tugivaldkondade inimeste töötasud,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Riiklik palgalepe puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Kutsun üles palgapoliitika põhimõtteid järgima laiemalt, teiste seas ka kohalikes omavalitsustes, kus tehakse suur osa kultuuritööst,“ lisas Terik
„Saavutatud 1400 eurot on veidi vähem meie taotlusest, mis lähtus keskmise brutopalga prognoosist. Siit tuleb TALO siiras soov, et otstarbekas on alammäära tõus tagada igal aastal, kuna muidu jääksid hüpped liiga kõrgeks ja tegelikult kättesaamatuks,“ lisas TALO juhatuse esimees Ago Tuuling. „Samuti on oluline läheneda kultuurisektorile tervikvaates, nii et palgaläbirääkimistel saavutatud tulemused puudutaks ka vabakutselisi loojaid ning kõiki teisi, kes selles sektoris tegutsevad, ka omavalitsustes,“ märkis Tuuling.
2022. aasta kultuurieelarves on Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele töötasude tõusuks ette nähtud kokku 2,8 miljonit eurot. Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalga tõus on selle toel 7,5%, praeguselt 1300 eurolt 1400 euroni. Ülejäänud töötajate palgafondi kohta teevad otsused asutuste juhid. Lisaks suureneb tuleval aastal kõrgema kategooria treenerite tööjõukulude katmise toetusfond 6,7% ehk 7,8 miljoni euroni. Jätkub ka laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetusmeede mahus 2,7 miljonit eurot.