Terik: laulu- ja tantsupeo liikumine on väärtust pakkuv protsess

02.12.2021 | 22:51

Valitsus tutvus tänasel, 2. detsembri kabinetinõupidamisel laulu- ja tantsupidude liikumist puudutava analüüsiga ning vastavalt sellele hakkab Kultuuriministeerium välja töötama tegevuskava traditsiooni elujõu hoidmiseks. Analüüsis toonitatakse, et laulu- ja tantsupeod nõuavad kõigi asjasse puutuvate osaliste koostööd ning vastutuste jaotamist ja teadvustamist.
    • Jaga

„Meie lauljad, tantsijad ja orkestrid tegutsevad kogu aeg, ka pidude vahelisel ajal. Kui me tahame ka tulevikus saada unustamatuid emotsioone suurel peol, siis peame pidudega seotud inimesi, eriti juhendajaid hoidma ja väärtustama. Laulu- ja tantsupeod ei teki ju iseenesest, vaid on katkematu pidude liikumise väljendus,“ toonitas kultuuriminister Tiit Terik. „Laulu- ja tantsupeo liikumist tuleb nii riigi kui ka omavalitsuste poliitikas käsitleda valdkondade ülese ja ühiskonnale olulist väärtust pakkuva protsessina. Pidude liikumine mõjutab paljusid eluvaldkondi, olgu selleks vaimse tervise eest hoolitsemine, sportlik eluviis, kogukonnatunne, aga ka püsiväärtused nagu eestluse hoidmine ja traditsioonid. Väga tähtis on Eesti koolide kaasatus. Laulutaat Gustav Ernesaks on öelnud, et kes korra laulukaare all on laulnud, see kerge südamega kooritööst kõrvale ei jää,“ lisas minister.

Vastavalt valitsuskabinetis arutatule töötatakse Kultuuriministeeriumi juhtimisel välja pidude hoidmise tegevuskava koostöös Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste organisatsioonidega. Selle eesmärk on, et kõik peotraditsiooniga kokku puutuvad osalised panustaksid pidude liikumise elujõulisuse tagamisse nii juba algatatud tegevustega kui ka tuleviku planeerimisel. Tegevuskava on plaanis valmis saada 2022. aasta lõpuks. Juba varem on riik sisse seadnud palgatoetuse meetme pidude protsessis osalevatele kollektiivide juhendajatele, kuna koori, orkestri või tantsurühma toomine suurele peole on ajamahukas ning eeldab juhendajalt põhjalikke erialaseid teadmisi ja enesetäiendamist.

Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub 2003. aastast koos Läti ja Leeduga UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kultuuri arengukavas aastateks 2021–2030 on samuti ühe olulise sihina kokku lepitud pidude traditsiooni kestmise ja arengu tagamine.

 

Lisainfo

Merilin Piipuu

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler

628 2210

merilin.piipuu@kul.ee

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja