„Euroopa digitaalset tulevikku ei saa enam lahutada Euroopa kultuurilisest tulevikust,“ rõhutas asekantsler Xenia Joost Cannes’i filmifestivali raames toimuvate Euroopa audiovisuaalpoliitika arutelude eel. Joosti sõnul kujundavad nähtavust järjest enam algoritmid ja platvormid, mille loogika ei ole alati kultuuriliselt neutraalne.
„Euroopa küsimus ei ole enam ainult see, kuidas luua häid teoseid, vaid kuidas Euroopa publik need lood digitaalses keskkonnas päriselt üles leiab,“ ütles ta. "Kultuuriline nähtavus on platvormiajastul muutunud osaks demokraatlikust vastupanuvõimest ning Euroopa peab toetama loomise kõrval senisest tugevamalt ka oma lugude leitavust ja piiriülest nähtavust digitaalses ruumis."
16.mail osaleb Joost Prantsusmaa kultuuriministri Catherine Pégard’i eestvedamisel toimuval Euroopa audiovisuaalvaldkonna ja narratiivide teemalisel kõrgetasemelisel töökohtumisel. Arutelude keskmes on Euroopa kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõime ning Euroopa lugude nähtavus ja leitavus digitaalses keskkonnas.
Eestil on plaanis rõhutada aruteludes väikeriikide rolli paindliku ja piiriülese digitaalse mõtteviisi kandjatena. „Eesti tugevus on olnud loovuse, tehnoloogia ja paindlikkuse ühendamine. Meie ning kogu Euroopa loovus ei ole enam ainult kultuuriline väärtus, vaid järjest enam innovatsiooni- ja konkurentsivõime küsimus,“ ütles Joost.
Cannes’i visiidi raames osaleb Joost ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Henna Virkkuneniga toimuvatel aruteludel, mille keskmes on Euroopa audiovisuaalpoliitika tulevik, tehisintellekt, tehnoloogiline suveräänsus ning Euroopa narratiivide nähtavus digitaalses ruumis.
Lisaks toimuvad kohtumised Euroopa filmiagentuuride ja audiovisuaalvaldkonna võtmeesindajatega ning arutelud Motion Picture Associationi (MPA) ja voogedastusplatvormide esindajatega. Aruteludes on järjest olulisemal kohal küsimus, kuidas tagada, et globaalsed voogedastusplatvormid panustaksid tugevamalt kohalike audiovisuaalsete ökosüsteemide arengusse ja Euroopa originaalsisu loomisesse.
Cannes’is toimuvad arutelud haakuvad otseselt ka Eesti laiemate suundadega audiovisuaalvaldkonna ja loomemajanduse arendamisel. Eesti suurendas tänavu Film Estonia tagasimaksemäära tõusu 40 protsendini, et tugevdada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet filmi- ja audiovisuaalse tootmise sihtriigina. Paralleelselt töötab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EISiga välja uut loomemajanduse ekspordikava, mille eesmärk on tugevdada loomesektori rolli Eesti majandus- ja ekspordipoliitikas ning kasvatada loomeettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
„Näeme loomesektorit järjest enam innovatsiooni, ekspordi ja rahvusvahelise konkurentsivõime osana. Eesti jaoks on Cannes’is oluline tuua Euroopa tasemele oma vaade kultuurilise nähtavuse, loomemajanduse ja digitaalse konkurentsivõime tulevikule,“ ütles Joost.
