Eelarve
Kultuuriministeeriumi 2025. aasta eelarve kogumaht on 337,3 miljonit eurot.
2025. aasta kultuurieelarve prioriteetide kohta saab täpsemalt lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt, riigieelarve koostamise ning selle liigenduse kohta saab lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Kultuuriministri käskkiri valitsemisala 2024. aastast ülekantavate vahendite kohta
Varasemad eelarved
Majandusaasta aruanded
Alates 2015. aastast riigiasutused eraldi majandusaasta aruandeid ei koosta. Riigi majandusaasta koondaruanded on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel. Varem avaldati asutuse auditeeritud majandusaasta aruanne vastavalt riigieelarve seadusele. Riigikontrolli kontrolliaruannetega saab tutvuda Riigikontrolli kodulehel.
Raamatupidamise aruandeid kasvavalt kalendriaasta algusest saate vaadata saldoandmike infosüsteemist, mis asub aadressil https://saldo.fin.ee/. Aruannete vaatamiseks tuleb sisestada Kultuuriministeeriumi nimetus ning valida aruandeperiood, mida soovite vaadata.
Aruanded
Riigihanked
Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Riigihangete korraldamist reguleerib Euroopa Liidu direktiividel põhinev riigihangete seadus.
Riigihangete korraldamise teenust osutab Kultuuriministeeriumile alates 2023. a veebruarist Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK hankeüksus korraldab riigihanked, mis nõuavad toiminguid riigihangete registris. Kultuuriministeeriumi hankeplaan sisaldub RTK hankeplaanis.
Kultuuriministeerium võttis alates 2022. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle spordikoolituse tellimiseks sõlmitud hankelepingu Audentese Koolide SA-ga (algselt AS-iga Audentes). Tegu oli lihtsustatud korras tellitava teenuse hankemenetlusega, mille Haridus- ja Teadusministeerium viis läbi kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse alusel. Leping on sõlmitud kehtivusega 01.09.2020 – 31.08.2035. Alates 01.09.2025 on lepingu maksumus 2 790 000 eurot aastas. Teenuse maksumusele ei lisandu käibemaksu.
Riigivara
Riigivara valitsemist reguleerivad riigivaraseadus ning Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord.
Riigivara on igasugune riigile kuuluv vara, mida haldavad riigiasutused. See on riigile kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, sh näiteks kinnisvara, vallasvara, osalused äriühingutes ja sihtasutustes, väärtpaberid jt.
Kiirelt kätte
Sihtasutused
Kultuuriministeerium osaleb asutajana 38 riigi asutatud sihtasutuses, mis täidavad avalikest huvidest lähtuvaid funktsioone.
Erinevalt riigiasutustest võimaldab sihtasutuse tegevusvorm kahetasandilist juhtimismudelit. Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Juhatus tagab sihtasutuse igapäevase majandustegevuse.
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuste tegevust reguleerib sihtasutuste seadus ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist reguleerib riigivaraseadus.
Sihtasutuse juhatuse liikmete valimise ja nimetamise korraldab nõukogu. Sihtasutuste nõukogu liikmed nimetatakse asutajate poolt vastavalt sihtasutuse põhikirjas määratud nõukogu liikme kohtade jaotusele. Riigi esindajad sihtasutuse nõukogusse määrab oma otsusega kultuuriminister. Juhul kui kultuuriministril on õigus nõukogu koosseisu määrata üle ühe liikme, siis vähemalt ühe neist valib ta rahandusministri ettepanekul.
Viimati uuendatud 07.05.2026
