Kultuuriministeeriumis valminud „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ eesmärk on, et Eesti kultuuripärand oleks kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadav, mugavalt kasutatav ning turvaliselt säilitatud. Tegevuskava alameesmärgid:
- Arendame kultuuri kättesaadavust, et see oleks elavas kasutuses ja inimestele oluline.
- Jätkame pärandi massdigimist koordineeritult ja lähtuvalt kasutajate huvidest.
- Tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas.
Digiteeritud kultuuripärand on kättesaadav järgmistest allikatest:
- dokumendipärand: Rahvusarhiivi digiteeritud allikate keskkonnas Saaga, Muuseumide Infosüsteemis MuIS, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis Kivike, Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace ja Tallinna Ülikooli Pedagoogika Arhiivmuuseumi süsteemis;
- trükipärand: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR;
- esemepärand: Muuseumide Infosüsteemis MuIS;
- filmipärand: Rahvusarhiivi Meediateegis ja Arkaadris ning Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis, kirjeldusandmed Meediateegis ja Eesti Filmi Andmebaasis;
- fotopärand: Rahvusarhiivi fotode andmebaasis FOTIS, Muuseumide Infosüsteemis MuIS, Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasis Kivike, Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace ja andmeportaalis eElurikkus;
- kinnismälestised: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registris.
Tegevuskava fookuses on digipärandi kasutaja. Jätkatakse kultuuripärandi digimist, kuid varasemast enam keskendutakse digipärandi kättesaadavuse parandamisele ja kasutatavuse suurendamisele. Digipärandi väärindamine ja uute kasutusviiside väljatöötamine toetab kultuuri- ja majanduskeskkonda ning aitab kaasa Eesti identiteedi elujõulisena püsimisele.
Tegevuskava raames jätkatakse dokumentide, trükiste, esemete, fotode ja filmide 2D-digimist. Lisaks alustatakse esemete ja kinnismälestiste koordineeritud 3D-digimist. Tegevuskava tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest digitaalsena kättesaadav 21%. Tegevuskava kavandatud eelarve on 20,6 miljonit eurot.
Tegevuskava eesmärgi ja sihid sõnastas kultuuriministrile nõuandev Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu. Tegevuskava valmimisse panustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Muinsuskaitseamet, Rahvusarhiiv ning veel paljud mäluasutused üle Eesti.
„Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029“ on jätk „Kultuuripärandi digiteerimine 2018 2023“ tegevuskavale, mille tulemusena oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Lõppenud tegevuskava eelarveks kujunes 9,7 miljonit eurot, millest 6,9 miljonit eurot saadi toetusena Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Viited
Kontakt
Viimati uuendatud 09.01.2025
