Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti. Praeguseks on nendest digiteeritud vaid umbes kümnendik. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke viis tagamaks, et pärand on säilitatud kõige sobivamal viisil ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele.

Kultuuriministeeriumis valmis tegevuskava kultuuripärandi digiteerimiseks. Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik meie mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ja uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut.

Tegevuskava keskendub suures osas pärandile aastatest 1900 kuni 1940. Digiteeritakse dokumente, trükiseid, fotosid, filme ja esemeid. Eesmärk on teha võtmevalikuid kultuuripärandi seisukohalt, mitte digiteerida kogu kultuuripärandit.

Tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 3% dokumendipärandist, 32% esemepärandist, 60% nii filmi- kui ka fotopärandist ning 28% trükipärandist ehk kokku u 33% meie kultuuripärandist.

Projekti kogumaksumus on 9,02 miljonit eurot, millest 8,19 miljonit eurot on planeeritud Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.

Tegevuskava valmis Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.

Kontakt

Kristiin Meos

digitaalse kultuuripärandi ja
rahvaraamatukogude peaspetsialist

Viimati uuendatud 08.03.2021