Raamatukogud

Eesti raamatukogude missioon on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada kõigile vaba ligipääs informatsioonile ning teadmistele. Tulemuseks on kultuurne, intelligentne ja elus hästi hakkama saav kodanik.

Kasutaja vajadustest lähtuvalt moodustavad Eesti raamatukoguvõrgu rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. Raamatukogude teenuseid kasutab iga teine Eesti elanik, mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis. Eesti raamatukogud teevad vaatamata mitmekülgsetele ülesannetele ja erinevale valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, tuginedes rahvusvahelistele standarditele ja Eestis koostatud juhenditele.

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, teiste ministeeriumite ning kohalike omavalitsustega.

Raamatukogude paiknemise ja nende kodulehekülgede info leiab kaardirakendusest.

Statistika

  • 874 raamatukogu, millest 480 üldkasutatavat kohaliku omavalituses rahvaraamatukogu
  • 12 miljonit laenutust aastas, sellest rahvaraamatukogudest 9,4 miljonit
  • 7,2 miljonit külastust aastas
  • 4,6 miljonit virtuaalkülastust aastas
  • 701 000 lugejat
  • 30 miljonit teavikut
  • 2122 töötajat

Seadused

Raamatukogude tegevust Eestis reguleerivad rahvaraamatukogu seadus säilituseksemplari seadus  ja Eesti Rahvusraamatukogu seadus .

7. juunil 2022 võttis Riigikogu vastu Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse, millega anti hoiuraamatukogu ning pimedate raamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule. 

Teadusraamatukogude tegevust reguleerivad avalik-õiguslike ülikoolide seadused ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning kooliraamatukogude tegevust põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.

Alanud on rahvaraamatukogu seaduse kaasajastamise  protsess.

Ajakiri Raamatukogu

Kultuuriministeeriumi toetusel ilmub kuus korda aastas erialaajakiri Raamatukogu, mis tutvustab raamatukogunduse uusi suundi ja käsitleb probleeme ning vahendab informatsiooni raamatukogude tegemistest. Ajakirjas ilmub ka kultuuri, kirjanduse, raamatuloo ning kirjastamise käsitlusi. Ajakirja väljaandjad on Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ).

Alates 2019. aastast ilmub ajakiri võrguväljaandena Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel ning ka nõudetrükina kirjastuse Trükiviis OÜ e-poes.

Ajakirja varasemaid numbreid saab lugeda digitaalarhiivist DIGAR.

Raamatukogud virtuaalses maailmas

Riik toetab väärtkirjanduse digiteerimist ja e-raamatuna avaldamist. Tänu sellele on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR lugejateni jõudnud hulgaliselt olulisi kirjateoseid.

  • DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond, mis pakub juurdepääsu digitaalarhiivis talletatud väljaannetele. Nende hulgas on e-raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning muusikafaile. Raamatute ja perioodika vorming on enamasti pdf või epub, pildimaterjalil jpeg ja helisalvestistel wav.
  • Riiklik laenutusplatvorm Minu Raamatukogu – MIRKO võimaldab Eesti elanikel tasuta laenutada e-raamatuid, audioraamatuid ja ajakirju. Samuti saab tellida teenusega liitunud Eesti raamatukogudest raamatuid kulleriga või pakiautomaati (tasu sisaldab raamatute saatmist ja tagastamist).
  • E-kataloogid ester.eelugeja.ee ja webriks.ee sisaldavad Eesti raamatukogude kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, nootide, helisalvestiste, e-ressursside jms kohta.
  • Eesti artiklite andmebaas ehk Index Scriptorum Estoniae (ISE) on Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklite andmebaas, mida täiendatakse ELNET Konsortsiumi raamatukogude ühistööna iga päev. Paljud väljaanded on täistekstina kättesaadavad DIGARi Eesti artiklite portaalis. Samas keskkonnas koostatakse ka teemaandmebaase.

  • "Eesti trükise punane raamat" on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valiti nimestikku nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit arvestades. 
  • Kodulooportaal on Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise info talletamise süsteem. See võimaldab otsida eri paikkondi puudutavaid artikleid ja teavikuid ning tutvuda pikemate tekstide ja entsüklopeedilise materjaliga. Kodulugu leiad ka Rahvusraamatukogu otsinguportaalist.
  • E-varamu on portaal, mis teeb kättesaadavaks Eesti mäluasutuste: raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud ning digitaalseid ressursse.
  • Europeana on Euroopa kultuuripärandi portaal, mis loodi Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel ning selle eesmärk on vahendada ühe keskkonna kaudu avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumite ja arhiivide digitaalseid kogusid.

Partnerid

Rahvaraamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogude valdkonna asjatundjad. Rahvaraamatukogude nõukogu tegevust reguleerib kultuuriministri 25.02.1999 määrus nr 5 ja selle koosseis on kinnitatud ministri 02.10.2024 käskkirjaga nr 143.

Rahvaraamatukogude Nõukogu koosseis:

Kaie Holm – Tallinna Keskraamatukogu direktor 
Mihkel Kaevats – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja 
Astrid Karpender – Türi Raamatukogu direktor
Kädi Koppe – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik
Kristiin Meos – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik 
Kristi Pukk – Jõgeva Raamatukogu direktor 
Katre Riisalu – MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimehe asetäitja 
Jandra Peegel – Harju Maakonnaraamatukogu pearaamatukoguhoidja 
Ülle Siska – Rae Valla Raamatukogu direktor 
Triin Soone – Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor 
Asko Tamme – MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi tegevdirektor 
Ülle Talihärm – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik 
Triinu Rätsepp – Valga Keskraamatukogu direktor
Martin Öövel – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor

Rahvaraamatukogude Nõukogu teeb ettepanekuid ja avaldab arvamusi rahvaraamatukogude tegevuse ning arengutega seotud küsimustes, näiteks teeb ettepanekuid rahvaraamatukogudega seonduvate sihtprogrammide ja -projektide väljatöötamiseks.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ)
Ühingusse kuulub ligikaudu 800 raamatukoguhoidjat ja mitu raamatukogu. ERÜ kaudu saavad raamatukoguhoidjad kaasa rääkida raamatukogunduse arendamises. Ühing korraldab koolitusi ja erialaüritusi ning edendab raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsiooni. ERÜ annab välja aastaraamatut ja koos Eesti Rahvusraamatukoguga ajakirja Raamatukogu. ERÜ on Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) liige. 

Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium ehk ELNET Konsortsium
Raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulundusühendus, mis haldab ja arendab integreeritud raamatukogusüsteeme Sierra/Millennium ning neil põhinevaid e-kataloogi ESTER ja Eesti artiklite andmebaasi ISE. Konsortsium haldab ja arendab ka Eesti märksõnastikku (EMS).

Eesti Noorteühenduste Liidu Kultuuriministeeriumi noortenõukogu andis 2024. aastal soovitusi raamatukogudele:

KUM noortenõukogu soovitused raamatukogudele (2024) | 295.96 KB | pdf

Kontakt

Ülle Talihärm

raamatukogunõunik

Viimati uuendatud 26.02.2026

open graph image