Digipöörde eesmärk
Eesti kultuur on kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadav, mugavalt kasutatav ning turvaliselt säilitatud.
Digipöörde peamised suunad:
-
jätkame pärandi massdigimist koordineeritult ja lähtuvalt kasutajate huvidest;
-
arendame kultuuri kättesaadavust, et see oleks elavas kasutuses ja inimestele oluline;
-
tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas.
Digipöörde tulemus
Tõusnud on teenuste kasutusmugavus ja kasutajate rahuolu ning paranenud on andmete kvaliteet ja taaskasutus. Valdkondades keskselt osutatud digiteenustes on tööprotsessid tõhustatud ja kulud optimeeritud. 55% kultuuripärandist on digitaalsena kättesaadav ning digitaalne kultuurisisu on tulevikukindlalt säilitatud.
Digipöörde tegevuste aluseks on strateegia „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukava 2021-2030“, „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“, Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030, „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“, „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024–2029“, Euroopa Komisjoni soovitus (EL) 2021/1970 ühise Euroopa kultuuripärandi andmeruumi kohta.
Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde tegevusi rahastatakse riigieelarvest, Euroopa Liidu fondidest ja teistest allikatest.
Euroopa Liidu rahastus
Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde tegevuste peamiseks rahastusallikaks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondid.
Aastateks 2023-2026 on Kultuuriministeeriumi valdkondlikule digipöördele eraldatud 10 918 302 eurot (ilma KM-ta), mis jaguneb 27 tegevuse vahel.
Digipöörde raames viivad Kultuuriministeerium koos partneritega ellu järgmised arendusprojektid:
- Automaatne kataloogimine ja märksõnastamine krati arendus (Eesti Rahvusraamatukogu)
- ELTSA-RAKU andmekogu arendus (Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus)
- MuIS etapp II arendus (Muinsuskaitseamet)
- RaRa uue digitaalarhiivi kasutajakeskkonna loomine (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Üleriigiline teenus "Raamatukogude juhtimistöölaud" loomine (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Failide massloovutuse lahenduse arendus (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Ühtne üleriigiline raamatukogusüsteem I etapp: e-kataloogi arendus (Eesti Rahvusraamatukogu)
- DIGARi andme- ja kodanikuteaduse arendusetapp (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi tarkvara: karbitoote ost, andmete migratsioon ja juurutamine (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Kultuuriministeeriumi haldusala juhtimistöölaua projekt (Kultuuriministeerium)
Kultuuripärandiasutused jätkavad kultuuripärandi massdigimist:
- Nõukogude-aegsete loominguliste liitude, kultuuri-ja teadusasutuste arhiivid (Rahvusarhiiv)
- Kinnistuarhiivide kinnistusregistrid (Rahvusarhiiv)
- Riigikogu istungite videosalvestised 1999-2012 VHSidel (Rahvusarhiiv)
- Väliseesti kirjandus (sh perioodika ja teaduslikud separaadid) (Eesti Rahvusraamatukogu)
- Eesti Telefilmi 16 mm filmide digimine (Eesti Rahvusringhääling)
- Vanema perioodi mustvalged negatiivid (Rahvusarhiiv)
- Eesti Telefilmi 16 mm ja 35 mm filmide magnetheli digimine (Eesti Rahvusringhääling)
- ERR AK kroonikapalad ja saadete algmaterjalid (Eesti Rahvusringhääling)
- Vanem eesti perioodika (Tartu Ülikool)
- Eesti argikultuur ja olme (Eesti Rahva Muuseum)
- Muuseumide dokumentatsiooni digimine (Eesti Rahva Muuseum)
Analüüsitakse:
- Kultuurimälestiste registri arendusvajadusi (Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi koostöös)
- Ehitus- ja esemepärandi ohustatuse ja 3D digimise valmisolekut (Muinsuskaitseamet)
- Fotopärandi hetkeolukorda (Rahvusarhiiv)
- Sündmusteenuse-, proaktiivse- ja nõusolekuteenuse ärianalüüs ja teenusedisain (Eesti Rahvusraamatukogu)
Kultuuriministeeriumi tõstab digipöörde raames ka haldusala digivõimekust. Võimestati arendusprojektide juhtimist, loodi andmehalduse peaeksperdi koht Kultuuriministeeriumi struktuuri ning arhitekti ja infoturbe eksperdi ametikohad Eesti Rahvusraamatukogu struktuuri.
Viimati uuendatud 13.03.2026
