Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. 2022. aastal asutati liikumisharrastuse valdkonna üleriigiliseks arendamiseks ja koordineerimiseks SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Sihtasutuse tegevus hõlmab teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamist ja toetamist, parimate maailma praktikate kogumist ja tutvustamist, valdkonnas tegelevate organisatsioonide hindamist ning valdkonnale suunatud koolitussüsteemi arendamist ja juhtimist.
2023. aastal valmis Kultuuri-, Sotsiaal- ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ühine liikumisaktiivsuse tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskavva koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused.
2021. aasta aprillis valmis Kultuuriministeeriumil liikumisharrastuse edendamise kontseptsioon, mille peamine eesmärk on esile tuua kitsaskohad liikumisharrastuse edendamisel ja pakkuda võimalikke lahendusi.
Ministeerium eraldab toetusi lähtudes iga-aastase riigieelarve võimalustest. Toetuste eraldamise aluseks on kultuuriministri määrus "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord".
Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil, näiteks:
- kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
- sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
- liikumisharrastuse sündmuste läbiviimiseks ja maakondliku liikumisharrastuse edendajate võrgustiku võimestamiseks;
- maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste korraldamiseks.
Riigi peamine partner liikumisharrastuse edendamisel on SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentsikeskuse olulisemateks ülesanneteks on valdkondlike organisatsioonide nõustamine ja võrgustiku töö parandamine, teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide algatamine ja nõustamine, uuringute läbiviimine ning kommunikatsioonitegevused.
Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust eraldatakse spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi või liikumisharrastuse võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile riigi strateegiliste spordieesmärkide täitmisega seotud tegevuste ellu viimiseks.
Taotlusvooru aluseks on määrus "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord".
- Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust antakse:
1) valdkonna arendamiseks ja valdkonna arenguks vajalike üle-eestiliste tegevuste koordineerimiseks;
2) valdkonna seireks ja analüüsimiseks ning spordipoliitika kujundamise kohta ettepanekute tegemiseks;
3) valdkonna kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks;
4) Eesti esindamiseks rahvusvahelisel tasandil. - Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetust saab taotleda neljaks järjestikuseks kalendriaastaks. Taotlus peab sisaldama järgneva nelja kalendriaasta eelarvet ja ülevaadet kavandavatest tegevustest.
- Taotlusvoorust ei toetata äriühinguna tegutsevat spordiorganisatsiooni.
- Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Taotlejal ei tohi olla ka majandusaasta aruande esitamise võlga ega täitmata kohustust ministeeriumi ees. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
- Spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
1) arengukava eesmärgid ja tegevused on vastavuses riigi strateegiliste eesmärkidega;
2) tegevuste mõju spordivõrgustikule ning taotleja senised kogemused ja suutlikkus tegevusi ellu viia;
3) viimase kolme aasta tegevuste ja ürituste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ning uuenduslikkus;
4) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuskava seotus riigi strateegiliste spordieesmärkidega;
5) toetuse kavandatava kasutusaasta tegevuste läbimõeldus, sisuline põhjendatus ja uuenduslikkus;
6) toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus. - Taotlusvoorust jagatava toetuse kogumaht sõltub riigieelarvelistest vahenditest.
- Taotlemine
Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt Kultuuriministeeriumi kodulehel leitaval tegevustoetuse taotluse vormil. Taotlus tuleb edastada aadressile [email protected].
Liikumisharrastuse edendamiseks võib toetust eraldada ka sihtotstarbelistest taotlusvoorudest. Toetust eraldatakse eesmärgiga aidata kaasa liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata elanikkonda nende tegevuste kaudu ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti. Spordivaldkonna arenguks vajalik sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste vahendite olemasolul.
Selleks, et Eestis oleks piisavalt treenereid, kes kaasaksid inimesi parimal võimalikul ja turvalisel viisil liikumisharrastusega tegelema, on loodud treenerite tööjõukulu toetus. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses.
Eesti sporti ja liikumisharrastust rahastab ka Eesti Kultuurkapital, kes on peamine liikumisharrastuse projektide rahastaja Eestis. Eesti Kultuurkapitali liikumisharrastuse rahastamise võimalustega saab tutvuda Kultuurkapitali kodulehel.
Kontakt
Viimati uuendatud 02.07.2025
