Kultuuriline mitmekesisus
Kultuurilise mitmekesisuse valdkonnal on oluline roll sidusa ja stabiilse ühiskonna loomisel ja toetamisel.
Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 järgi on lõimunud ja sidus selline ühiskond, kus kõik inimesed, sh eri emakeele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd, sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Riigi arengusuundade kavandamisel ja elluviimisel austatakse inimeste erinevusi (keele- ja kultuuritaust, sh religioon, uskumused, kombed, aga ka teisi igaühe eraelu puudutavaid valikuid) ja arvestatakse nendega poliitikate kujundamisel. Seejuures peetakse silmas, et olenemata kultuurilistest erinevustest jagaksid inimesed sarnaseid olulisi väärtusi ja Eesti identiteeti.
Valdkonna mõned olulised töösuunad on:
- Eestisse elama asuvate välismaalaste toetamine kohanemisel kohaliku eluoluga aitab tuua sisserändajad kohalikku kultuuriruumi, annab meile võimaluse õppida eesti keelt ning võimaldab nende iseseisvat hakkama saamist, hõlbustades selle kaudu nende panustamist Eesti majandusse ja ühiskonna arengusse;
- sotsiaalsete kontaktide kasvu soodustamine, mille tulemusel luuakse ühtekuuluvustunne, mitmekesise kultuuri- ja keeletaustaga inimeste aktiivsuse suurendamise kaudu kogukondlikus ja ühiskondlikus elus;
- ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum, mis toetab sh kultuurilise mitmekesisuse mõistmist ja aktsepteerimist ning väärtustab seda;
- Eesti rahvusvähemuste kultuurielu ja tegevuse toetamine mitme dialoogiplatvormi kaudu;
- rahvuskaaslaste eesti identiteedi säilitamise toetamine välismaal, samuti Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga taaskohanemise soodustamine.
- kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel.
Kultuurilise mitmekesisuse valdkonna uuringutega saab tutvuda siin.
Seadusandlus
Kultuurilise mitmekesisuse valdkonda reguleerivad järgmised seadused ja aktid:
- Põhiseadus
- § 49. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus.
- § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
- Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
- Välismaalaste seadus
- Kohanemisprogrammi määrus
Partnerid
Lõimumis-, sh kohanemispoliitika tegevusi viib ellu Integratsiooni Sihtasutus (INSA). INSA peakontor asub Narvas. Tallinnas ja Narvas asub eesti keele maja.
Kultuurilise mitmekesisuse valdkonna tegevustesse panustavad mitmed riigiasutused ja nende allasutused, erinevad partnerid, siht- ja sidusgruppide esindajad.
Kultuuririkas Eesti ja kultuuririkkuse aasta 2024
Statistikaandmed kinnitavad, et Eesti on kultuuririkkam kui kunagi varem. Siin elab üle 200 erineva rahvuse esindajad, kes räägivad emakeelena üle 240 erinevat keelt.
2024. aastal tähistasime esmakordselt teema-aastate ajaloos Eesti kultuurilist mitmekesisust Kultuuririkkuse aasta raames. Aasta jooksul toimus üle Eesti rohkem kui 1000 eri sündmuse, mille keskmes olid Eestis elavad kogukonnad, nende pärand ja traditsioonid. Sündisid mitmed koostööformaadid, mis Kultuuririkkuse aasta sõnumeid ka edaspidi kannavad, näiteks Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eestimaa Rahvuste Ühendus ja rahvuskultuuride ühenduste liit Lüüra sõlmisid koostöölepingu, et ühendada jõud rahvakultuuride arendamiseks ning sellest tuleneva kultuuririkkuse väärtustamiseks.
Kõik, kes soovivad oma tegevuste kaudu Eesti kultuuririkkust esile tuua, väärtustada ja hoida, saavad kasutada oma kommunikatsioonis teema-aasta raames välja töötatud visuaalset identiteeti ehk logo ja kujunduselemente. Tunnusgraafika kasutamist ja kujunduste loomist selgitab kultuuririkkuse visuaalse identiteedi käsiraamat. Logo palume küsida kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikult Julia Amorilt ([email protected]).
Kultuuririkka Eesti tunnusgraafikaks on linnupesa kui mitmetähenduslik metafoor meie ühisele kodule. Nii nagu linnupesa teevad tugevaks sellesse põimitud erinevad osakesed, püsib ka Eesti ühiskonna tugevus inimeste omavahelistel seostel. Pesa värvikirevus viitab kultuuririkkusele, mis sünnib ühiselt hoitud väärtustest. Eesti on kodu kõigile, kes teda hoiavad ja oma kultuuriga rikastavad.
Viimati uuendatud 12.09.2025
