Kriisideks valmistumine kultuuri, spordi- ja lõimumisvaldkonnas

Kriisikindluse tagamine ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus, mis peab peegelduma lisaks riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ka ettevõtete, organisatsioonide, kogukondade ja üksikisikute mõtlemises, valmisolekus, tegutsemises ning omavahelises koostöös. Vabatahtlikkus ning ühiskonnaliikmete soov ise panustada on ühiskonna kriisivalmiduse üks olulisi aluseid, riik soosib ja toetab vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel.

Kultuuriministeerium lähtub kriisiolukordadeks valmistumisel riigikaitse laiast käsitlusest ning sellekohastest riigiülestest planeerimisdokumentidest ja regulatsioonist.

Peamise strateegilise alusena lähtub Kultuuriministeerium (edaspidi ka ministeerium) Riigikogu poolt kinnitatud Eesti julgeolekupoliitika alustest (Eesti julgeolekupoliitika alused). Julgeolekupoliitika alused on tervikjuhis, kus sõnastatakse Eesti julgeoleku põhimõtted, kirjeldatakse julgeolekukeskkonda ja kajastatakse tegevusi riigi julgeoleku seisukohast kõige olulisemates valdkondades.

Soovitame kõigil kultuuriasutustel läbi mõelda enda kriisiplaanid võimalikeks kriisiolukordadeks arvestades võimalike ohte nii enda teenuste toimimise, külastajate kui ka töötajatega seonduvalt.

Kultuuriasutused saavad lähtuda enda kriisiplaanide koostamisel kriisijuhise põhipunktidest käitumiseks kriisiolukorra tekkides:  Kriisijuhis kultuuriasutuse juht | 99.93 KB | pdf

Lisainfo kriisideks valmistumine kohta:

Kontakt

Karin Närep

strateegia ja kriisivalmiduse valdkonna juht

Viimati uuendatud 10.11.2026