Eesmärk
„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärk on kirjeldada Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030.
Strateegiadokumendis on eesmärgiks seatud, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu.
Neli suurt eesmärki aastaks 2030:
- Valdav osa elanikest liigub ja spordib
- Liikumine ja sport on oluline majandusharu ning tööandja
- Liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja
- Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud
Strateegiadokumendi rakendamine
Strateegiadokumendis "Eesti spordipoliitika põhialused 2030" on kirjas põhimõtted, millest riik spordipoliitikat kujundades lähtub. Need põhimõtted võetakse aluseks riiklike strateegiadokumentide - arengukavade, programmide ja ministeeriumite arengukavade koostamisel, mis näevad ette konkreetsed tegevused ja ressursid põhialustes toodud suundade elluviimiseks.
Spordipoliitika põhialustes välja toodud alaeesmärke täidavad lisaks riiklikule sektorile ka mitmed teised asutused ja organisatsioonid, peamiselt spordi katusorganisatsioonid Eesti Olümpiakomitee ja teiste juhtivate spordiühenduste vahendusel.
Vabariigi Valitsus esitab alates 2016. aastast igal aastal Riigikogule ülevaate spordipoliitika põhialuste elluviimise kohta. Viimase aruande veebiversiooniga on võimalik tutvuda Eesti spordiregistris.
Olulisemad muudatused spordis
- Lõppenud aasta oli Pariisi olümpiamängude ja paralümpiamängude aasta. Esmakordselt jõudis Eesti inimesteni paralümpiamängudelt ka otsepilt.
- Team Estonia raames toetati Eesti sportlaste ettevalmistumist ja osalemist tiitlivõistlustel 7,8 mln euroga.
- Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks eraldas riik eelmisel aastal kokku üle 4 miljoni euro. Esmakordselt rakendati suurvõistluste korraldamise toetusmeedet, mille maht aastas on 3 miljonit eurot. Seeläbi anti kindlustunne näiteks 2027. aasta laskesuusatamise MMi korraldajatele.
- Jätkuvalt on fookuses regulaarse kehalise aktiivsuse suurendamine elanikkonna hulgas. Ellu viiakse kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatud valdkondade ülest liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava. Viidi läbi uuring koolide sportimistingimuste kaardistamiseks ja jätkati Liikuma Kutsuva Kooli ja Sport Koolis projektide piloteerimisega.
- Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides jätkas kasvu, ületades aasta lõpuks 240 000 harrastaja. Võrreldes eelmise aastaga suurenes harrastajate arv 7%.
- Eestis astuti olulisi samme spordieetika edendamisel. Eesti Olümpiakomitee võttis vastu spordieetika reeglid, mis kehtestavad ühtse lähenemise kogu Eesti spordivaldkonnas. Reeglid hakkavad kehtima 2026. aasta 1. juunil.
- Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule menetlemiseks spordiseaduse muutmise eelnõu. Spordiseaduse muutmisega tõstetakse vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära, täiendatakse dopinguvastaste reeglite järgimise sätet, ajakohastatakse spordiürituste korraldamise regulatsiooni.
- Treenerite tööjõukulu toetusmeede tähistas kümnendat toimimisaastat. 2024. aastal eraldati toetust 1484 treenerile, kes töötasid 440 erinevas organisatsioonis ja treenisid kokku 46 934 last või noort. Meetme maht oli 12,2 miljonit eurot. Meede on aidanud tagada noortega tegelevatele kutsega treeneritele sotsiaalsed garantiid, hoida treeningtasud madalad, ning anda treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud.
Täpsem info:
- 2023. aasta oli liikumisaasta, mille eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Aasta toimumisest olid teadlikud 44% elanikest, korraldamist vedas eest SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.
- Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium leppisid 2023. aastal kokku liikumisharrastuse tegevuskava aastateks 2023-2026. Tegevuskava keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, alates lastest kuni vanemaealisteni.
- Vabariigi Valitsus tegi 2023. aastal märgilise otsuse eraldada Eestis toimuvate kõrgetasemeliste ja suure turunduspotentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas.
- Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuringu tulemused näitasid, et Eesti tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali seas laialdast dopingukasutamist eelduste kohaselt ei toimu, kuid peaks jätkama järjepidevalt antidopingu alase koolitusega.
- 2023. aastal tähistas spordivaldkonna katusorganisatsioon Eesti Olümpiakomitee 100.
juubelit. - Kultuuriministeerium jätkab kehtiva spordiseaduse muutmist, ajakohastades võistluste korraldamise nõudeid, luues tulumaksutagastuse võimaluse spordiklubidele jm.
Täpsem info:
- Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas EOK 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Sihtasutuse eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd.
- Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta eelarve läbirääkimistel suurendada spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks riigipoolset baasrahastust 2,4 miljoni euro võrra.
- Samuti otsustas valitsus riigieelarve läbirääkimistel eraldada 3 miljonit eurot regionaalsetele tervisespordikeskustele teenidus- ja olmehoonete ehitamiseks ning 1,8 miljonit eurot Rally Estonia korralduseks.
- Treenerite tööjõukulu toetuse suurendamine võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega maksta 2023. aastal kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treeneritele miinimumpalka eelneva 1020 euro asemel 1400 eurot kuus.
- Kultuuriministeerium toetas 2022. aastal rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamist rekordilise 6,7 miljoni euroga.
- 2022. aastal valmisid multifunktsionaalsed jalgpallihallid Raplas ja Tartus ning ehitust alustati Pärnus. Otsustati, et 2023. aasta riigieelarvest toetatakse täiendavalt lisaks varem eraldatud summadele veel Kuressaare, Paide, Pärnu ja Rakvere jalgpallihallide ehitamist.
- Valmis Eesti suurim liikumisuuring, kust selgus, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest.
- Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuring andis ülevaate kokkuleppemängude levikust Eesti enim harrastatud pallimängualadel ning kokkuleppemängudega seonduvast õiguslikust olukorrast.
Täpsem info:
- Liikumisharrastuse kontseptsiooni valmimine. 2021. aasta aprillis valmis Kultuuriministeeriumil liikumisharrastuse edendamise kontseptsioon, mille peamine eesmärk on esile tuua kitsaskohad liikumisharrastuse edendamisel ja pakkuda võimalikke lahendusi.
- Vabariigi Valitsus otsustas 2022. aasta eelarve läbirääkimistel eraldada liikumisharrastuse reformi algatamiseks 600 000 eurot, et senisest süsteemsemalt ja tulemuslikult liikumisharrastust edendada.
- 2021. aasta septembris hakati Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viima suurt liikumisharrastuse uuringut, mis annab senisest parema ülevaate liikumise takistajatest ja võimaldajatest elukaare vältel, et seeläbi tõenduspõhiselt liikumist soodustavaid meetmeid välja töötada ja rakendada.
- Kultuuriministeerium toetas COVID 19 kriisist räsitud spordisektorit 2021. aastal kokku ligikaudu 5,5 mln euroga. COVID 19 kriisiga toimetulekuks toetas riik Eesti sporti lisaks tavapärasele rahastusele kokku u 20 mln euroga, mis aitas spordisektoril tervikuna senine kriis üle elada.
- Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) täidab alates 2021. aastast spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti ülesandeid. EADSE sõlmis 2021. aasta mais lepingu maailma ühe juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, et hakata jälgima kihlveoturul toimuvat ja tuvastada võimalikke pettusi kodumaistel jalgpalli-, korvpalli-, käsipalli- ja võrkpallivõistlustel.
- Kultuuriministeerium eraldas 2021. aastal rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis rekordilised 5,9 miljonit eurot. Veel 2017. aastal oli see summa 340 000 eurot. Kuna viimasel kümnendil on Eesti spordiorganisatsioonid tõestanud ennast väga heade korraldajatena, siis pakutakse viimastel aastatel Eestile ka üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordialade rahvusvaheliste võistluste korraldamise võimalusi.
Täpsem info:
- Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel eraldada multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamiseks 2020. aastal kokku 6 mln eurot.
- Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel tõsta Team Estonia toetuse 1 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole.
- Treenerite tööjõukulu toetuse suurendamine 2,5% võrreldes 2019. aastaga võimaldab koostöös spordiorganisatsioonidega 2020. aastal maksta täistööajaga töötavale noortega tegelevale treeneritel brutotasu 1 020 eurot kuus.
Täpsem info:
- Team Estonia loomine. Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta eelarve läbirääkimistel tõsta Team Estonia toetuse 1 miljonilt eurolt 3 miljonile eurole.
- Regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programmi loomine. Programmi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus ette näinud 600 000 eurot iga aasta alates 2019. aastast. Neljaks aastaks on eraldatud 2,4 miljonit eurot.
- 2019. aastal suurendati treenerite tööjõukulude toetust, et tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 1000 eurot kuus.
- Liikuma Kutsuva Kooli arendamine. Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest, aidates kaasa laste põhiliikumisoskuste arengule, igapäevase liikumisaktiivsuse suurenemisele, liikumisrõõmu kasvule ning laste ja noorte enda algatusvõime kujunemisele.
- Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE) asutamine. 2019. aasta septembris asutas Eesti Olümpiakomitee uue Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse (EADSE), mis pärast Sihtasutus Eesti Antidopinguga liitumist hakkab lisaks dopinguvastasele võitlusele tegelema ka kokkuleppemängude vastase võitluse ja muude spordiausust puudutavate valdkondadega.
- Alates 2019. aastast on Eesti Paralümpiakomitee (EPOK) ja Eriolümpia Eesti Ühendusega (EOEÜ) Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Puuetega inimeste katuseorganisatsioonidele eraldati lisavahendeid 400 000 eurot.
Täpsem info:
- Töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine. 01.01.2018 rakendus tööandjatele soodustus – töötajate sportimiskulude hüvitamist ei käsitleta enam erisoodustusena kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.
- Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise uus meede. Alates 2018. aastast on loodud kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele meede, mis võimaldab tuua Eestisse suursündmusi.
- Spordikohtunike töö tasustamise korrastamine. Alates 2018. aastast on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarves täiendavad 0,5 miljonit eurot, mille abil on spordiorganisatsioonidel võimalik spordikohtunike töö tasustamisel üle minna tulumaksuvabadelt stipendiumidelt töötasude maksmisele.
- Olümpiavõitjate riikliku toetuse määra suurendamine. Alates 2018. aastast on olümpiavõitjate riikliku toetuse suurus võrdne Statistikaameti andmetel arvestatud eelneva aasta kolmanda kvartali keskmise palgaga.
- Kääriku Spordikeskuse arendamine nüüdisaegseks treeningkeskuseks. 2017. aasta juulis lõpetati Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise I etapi tööd, kui valmis keskuse sportlasmajutushoone ning renoveeritud reoveepuhastusjaam ja veetöötlusjaam. 2017. aasta lõpus kuulutati välja ehitushanked II ja III etapi planeerimis- ja ehitustöödeks. Hanke võitja selgus 2018. aasta alguseks, kes peab II etapi raames 2018. aasta jooksul välja ehitama kunstmuru jalgpalliväljaku ning selle seotud ülejäänud osade ehitustööd lõpetatakse 2019. aasta suveks.
- 2018. aastal suurendati treenerite tööjõukulude toetust, et tagada täiskohaga töötavale treenerile brutotöötasu 850 eurot kuus.
Täpsem info:
- Noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendamine. 01.09.2017 – rakendus noorte huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolne täiendav toetussüsteem, mille eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi osaleda kvaliteetses, süsteemses ja juhendatud huvihariduses ja huvitegevuses. Esimesel aastal toetuseks 6 mln eurot, järgnevatel 15 mln eurot.
- Laste ujumise algõpetuse uue programmi ellurakendamine ujumisoskuse taseme tõstmiseks. Uue ujumise algõpetuse programmi kohaselt tõstetakse ujumistundide mahtu seniselt 24 tunnilt 40 tunnile. Vabariigi Valitsus otsustas, et alates 2018. aastast panustab riik igal aastal esimese kooliastme ujumise algõpetuse kursuse läbiviimisel 1 230 082 eurot.
- Kultuuriministeeriumi eelarvesse lisati alates 2017. aastast spordialaliitude toetamiseks 1,5 miljonit eurot.
- Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga noortetreenerite palgafondi suurendati 352 000 euro võrra.
Täpsem info:
- Treenerite tööjõukulude toetus. Spordiklubid, spordikoolid ja spordialaliidud saavad alates 2015. aastast taotleda 5. ja kõrgema kutsetasemega treeneritele tööjõukulude toetust kuni 50% ulatuses.
- Tiitlivõistluste finaalturniirile kvalifitseerunud koondiste toetus. Vabariigi Valitsus kiitis 15. detsembri 2015. aasta kabinetiistungil heaks rahvusvaheliste tiitlivõistluste finaalturniirile pääsenud suurekoosseisulistele võistkondadele toetuse eraldamise põhimõtted.
- Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum asutamine.
Täpsem info:
Viimati uuendatud 05.05.2025