Igal aastal valmib Eesti kirjateostest umbes 70 tõlget. 2018. aastal, kui Eesti oli Londoni raamatumessil üks peakülalistest, küündis tõlgitud teoste arv aga üle 110.
Eesti Kirjanduse Teabekeskus on 2001. aastal Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjastuste Liidu poolt ellu kutsutud organisatsioon, mis tutvustab eesti kirjandust ja kirjanikke välisriikides, sh loob kontakte kirjastajatega, võtab osa raamatumessidest, olulistest seminaridest ja kirjandussündmustest ning annab välja eesti kirjandust tutvustavaid trükiseid.
Teabekeskus korraldab rahvusvahelisi kirjanduse tõlkeseminare, eesti kirjanduse tõlkijate koolitusi, pakub residentuurivõimalusi tõlkijatele. Keskus korraldab väliskirjastajate, kirjandusagentide, ajakirjanike, partnerorganisatsioonide esindajate ja teiste rahvusvahelise kirjandusvaldkonna võtmeisikute visiite Eestisse ning lähetab Eesti kirjanikke rahvusvahelistele kirjandusfestivalidele, raamatumessidele, seminaridele jt ettevõtmistele.
Keskusesse on koondatud ka eesti kirjanduse tõlgete raamatukogu ja keskusel on ka ulatuslik andmebaas võõrkeeltesse tõlgitud eesti kirjanduse kohta.
Eesti kirjandus rahvusvahelistel raamatumessidel
Eesti kirjandus on regulaarselt esindatud ka rahvusvahelistel raamatumessidel. Tavaks on kujunenud iga-aastane osavõtt järgmistest messidest:
Eesti kui raamatumessi peakülaline
Eesti kirjandus on olnud rahvusvahelistel raamatumessidel kolmel korral ka peakülalise rollis – aastal 2007 Göteborgis, aastal 2011 Helsingis ning koos Läti ja Leeduga 2018. aastal Londoni raamatumessil. Peakülaliseks olek rahvusvahelisel raamatumessil tõstab Eesti kirjanduse tähelepanu keskpunkti nii kirjastajate kui lugejate jaoks ja toob kaasa palju võimalusi Eesti kirjandust suures mahus tõlkida.
Kui Eesti 2011. aastal Helsingi raamatumessi peakülaline oli, ilmus soome keeles 20 uut Eesti raamatut, mis on sama palju kui viimase kümne aasta jooksul kokku ja 2018. aastal ilmus 112 eesti kirjandusteost 31 keeles.
Koostööpartnerid
Osalus rahvusvahelistel messidel on aidanud Eesti kirjandusel esile tõusta ja soodustanud mitme kirjaniku populaarsust maailmas. Eesti kirjanduse ja kirjanike esindamisel raamatumessidel käib tihe koostöö Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu vahel. Osalust rahvusvahelistel raamatumessidel korraldab Eesti Kirjastuste Liit, sisu eest vastutavad Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Balti Assamblee kirjanduspreemia
Balti Assamblee kirjanduspreemia on rahvusvaheline kirjanduspreemia, mis on üks Balti Assamblee kolmest kultuuripreemiast. Preemia asutati 1994. aastal. Auhind määratakse väljapaistva kirjandusteose eest, mis on kirjutatud eesti, leedu või läti keeles ja millel on oluline mõju Balti regiooni kultuuriloole. Teos peab olema esmakordselt avaldatud viimase viie aasta jooksul. Vastavalt statuudile avaldatakse auhinnatud kirjandusteosed kahe aasta jooksul ka teistes Balti riikides.
Auhind – statuett, tunnistus ja 5000 euro suurune auhinnaraha – antakse üle Balti Assamblee auhinnatseremoonial iga-aastase istungjärgu ajal oktoobri lõpus või novembri alguses.
Balti Assamblee kirjanduspreemia Lätist ja Leedust pärit laureaatide teoste tõlkimist ja väljaandmist toetab EV Kultuuriministeerium. Teosed annab välja SA Kultuurileht.
Balti Assamblee kirjanduse, kunsti ja teaduspreemiad
Kontakt
Madli-Liis Parts
Kultuuriministeeriumi Balti koostöö nõunik
[email protected]
Balti Assamblee auhinna kirjanduse kategoorias sai 2022. aastal Eesti kirjanik ja luuletaja Kai Aareleid romaani „Vaikne ookean“ eest. Romaan on tõlgitud soome keelde „Tyyni valtameri“, tõlkinud Outi Hytönen, väljaandja S&S, (2023); läti keelde „Klusais okeāns“, tõlkija Lelde Rozite, väljaandja Latvijas Mediji, (2024). Rohkem infot Riigikogu pressiteates siin.
2019. aastal pälvis Balti Assamblee kirjanduspreemia Leelo Tungal raamatuga „Seltsimees laps“. Romaan on tõlgitud erinevatesse keeltesse ja välja antud ka nii audio- kui e-raamatuna:
- soome keeles: „Samettia ja sahanpurua“, kirjastaja Storyside (2024), „Naisen käden kosketus“ (audioraamat & E-raamat) Storyside (2024), „Toveri lapsi“ (audioraamat) Storyside (2022); „Toveri lapsi“, kirjastanud Arktinen Banaani (2019) – kõik osad on tõlkinud Anja Salokannel;
- saksa keeles: „Genossin Kind: Eine Kindheit im Estland der 50er Jahre“ – tõlkinud Cornelius Hasselblatt ja kirjastanud Plaggenhauer (2021);
- ungari keeles: „Egy női kéz érintése, avagy a gyermek elvtárs és apa“, „A gyermek elvtárs és a nagy emberek“, tõlkinud Béla Jávorszky, välja andnud Magyar Napló Kiadó, (2021 ja 2023);
- läti keeles: „Biedrs bērns: otrā un trešā grāmata“, kirjastus Latvijas Rakstnieku Savienība (2022) ja „Biedrs bērns un lielie cilvēki: vēl viens stāsts par laimīgu bērnību“, kirjastuses liels un mazs (2018) Guntars Godiņši tõlkes;
- leedu keeles: „Ir suaugę žmonės“, tõlkinud Danutė Sirijos Giraitė, kirjastaja Gimtasis žodis (2013);
- poola keeles: „Mała towarzyszka i dorośli“ ja „Mała towarzyszka i listy“, tõlkija Marta Perlikiewicz, kirjastaja Kolegium Europy Wschodniej (KEW) (2022, 2024);
- vene keeles on teose eri osad ilmunud Gennadi Muravin tõlkes KPD kirjastuses (2012, 2019).
Eesti autoritest on Balti Assamblee kirjanduspreemia varem pälvinud ka Tõnu Õnnepalu raamat "Piiririik" (1994), Jaan Kaplinski "Jää ja Titanic" ning "Mitu suve ja kevadet" (1997), Jaan Krossi "Paigallend" (1999), Jaan Tätte "Näidendid" (2002), Hasso Krulli "Meeter ja demeeter" (2005), Ene Mihkelsoni "Torn" (2010) ning Peeter Sauteri "Ära jäta mind rahule. A Love Story" (2014).
Viimati uuendatud 23.09.2024