Laulu- ja tantsupeoliikumise toetamine

Alates 2021. aastast saavad laulu- ja tantsupeo kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrite juhid palgatoetust. Selle palgatoetuse põhimõtted on Kultuuriministeerium välja töötanud koostöös valdkondlike katusorganisatsioonidega.

Laulu- ja tantsupidu on eestlaste identiteedi väljendus, 150 aasta jooksul kujunenud rituaal. Traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Laulu- ja tantsupidude liikumine kaasab kõige suuremal määral vabakonda, eri piirkondi. Registris on üle 70 000 harrastaja ning mõni tuhat juhendajat. See võrgustik loob ühiskonnas sidusust ja koosmeelt.

Uuringutulemused: laulu- ja tantsupidude liikumise traditsioon on ohus

Laulu- ja tantsupidude kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, kuid juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus.

2019. aastal tellis Kultuuriministeerium koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA), Eesti Kooriühingu (ERK) ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga (ERRS) uuringu Mõttekojalt Praxis , et analüüsida peoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Luubi alla võeti ka kollektiivide finantsmajanduslik seis. Selgus, et noori kutse ei motiveeri kuna see pole tasustatud töö ja ei paku piisavalt töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning ka kollektiivid ei ole majanduslikult jätkusuutlikud. 

Uuringu põhijäreldused

Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla iseenesestmõistav. Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.

 
Kollektiivide eelarved on pigem tagasihoidlikud, ligi pooltel neist jääb hooaja eelarve 1000 euro juurde. Kulud ületavad sageli tulusid. Üks kollektiivi liige maksab aastas liikmemaksu keskmiselt 25 kuni 30 eurot.

Enamikul juhendajaist, 84%, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%. Sellele vaatamata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.

Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori, mis on mõeldamatu.

Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud, mis jätavad juhendajad mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Kohati puuduvad lepingulised suhted üldse.

Kiirelt kätte

Lahendus: laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetusmeede

Uuringutulemustest inspireerituna valmis 2021. aastaks laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmise toetusmeede, millega väärtustatakse laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte. Meetmega plaanitakse juhendajatele anda võimalus töötasu tõusuks, sealhulgas kehtestatakse miinimum tasumäär. Palgatoetusmeetme 2021. aasta maht on 2,7 miljonit eurot ja sellega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus

Toetust makstakse juhendaja tööandjale kavandatud ning regulaarse kollektiivi juhendamise toetamiseks. Selle tulemusel tagatakse võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab juhendajatel keskenduda otseselt juhendamisele kui põhitööle ning kindlustunne tagab omakorda professionaalide pealekasvu. Oluline eeldus muude tingimuste seas on, et kollektiivi juhendajaga on sõlmitud tööleping ning kollektiivi juhendaja tööandja peab olema valmis panuseks vähemalt 50% ulatuses töötaja tööjõukuludest. Kollektiivi juhendajal peab ühtlasi olema erialane kutsetunnistus

18. jaanuaril 2021. aastal jõustus Riigi Teatajas ka kõnealune meetmemäärus "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord".

2021. aastal toimub toetusmeetmest erandkorras kaks taotlusvooru: 

  • I taotusvoor alates 1.03.2021
  • II taotlusvoor alates 1.08.2021

Edaspidi, alates 2022. aastast toimub taotlusvoor üks kord aastas:

2022. aasta taotlusvoor on avatud 1.-31.10.2021.

Infopäevad 2022. aasta taotlusvoorude kohta toimuvad veebikeskkonnas zoomi vahendusel 28. septembril, 6. ja 14. oktoobril. Täpsema info leiab selle kohta Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt. 

Rohkem infot palgatoetusmeetme ja selle taotlusvoorude kohta saab Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt

Pressiteated ja valik meediakajastusi

Põhjalik uuring annab ülevaate rahvakultuurikollektiivide finantsmajanduslikust olukorrast (ELTSA infokiri, 26.09.2019)

Selguvad laulu- ja tantsupidude liikumises osalevate juhendajate ja kollektiivide uuringu tulemused (26.09.2019)

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge (30.09.2019)

Rasmus Puur: lilled ja kommikarp (ERR, 30.09.2019)

Rauno Zubko: kui puudub materiaalne kindlus, siis vaibub ka ambitsioon (ELTSA infokiri, oktoober 2019)

Laulupeoaasta konverents: laulu- ja tantsupidu on võimas Eesti ühendaja (Kultuuriministeeriumi infokiri, detsember 2019)

"Suud puhtaks" pidude traditsiooni kestmisest ja juhendajate positsioonist (ETV, 7.01.2020)

Kultuuripärl Heli Sepp: dirigendi palganumber ja töömaht on paigast ära (Harju Elu, 17.01.2020)

Merilin Piipuu: kuidas toetada laulu- ja tantsutraditsiooni kestmist? (Kultuuriministeeriumi infokiri, veebruar 2020)

Arutelu: laulu- ja tantsupidu tuleb vaadata katkematu liikumisena, mitte kui hooajaprojekti (10.06.2020)

Hirvo Surva: 2034. aasta laulupeo toimumiseks tuleb muuta suhtumist kollektiivijuhtidesse (Eesti Rahvusringhääling, 10.06.2020)

Kultuuriminister Lukas: toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumisele tuleb rakendada juba järgmisest aastast (6.08.2020)

Laulu- ja tantsupeoliikumise palgatoetus jõuab kollektiivide juhendajateni (18.01.2021)

Kalle Vister: Laulu- ja tantsupeo kollektiivide palgatoetused (Vikerraadio, 19.01.2021)

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad hakkavad saama palgatoetust (Kultuuriministeeriumi infokiri, 29.01.2021)

Kellele antakse koorijuhtide 2,7 miljonit eurot? (Klassikaraadio, 6.02.2021)

 

Kontaktid

Eino Pedanik

rahvakultuurinõunik

Brita Tuuling

kommunikatsiooniosakonna
nõunik

Viimati uuendatud 16.09.2021