Igal aastal antakse välja kolm elutööpreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Kultuuri elutööpreemia suurus on alates 2012. aastast 64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot.
Kultuuripreemiate väljaandmist reguleerib Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus.
Tingimused
Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused.
Preemia määratakse füüsilisele isikule.
Ettepanekute esitamine
Ettepanekute esitamine algab detsembri algul. Avaldus kultuuripreemia määramiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile kultuuripreemiate taotlusvormil allkirjastatuna e-posti aadressil [email protected] (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).
Avalduste esitamise tähtpäev 2026. aastal on 12. jaanuar.
PIKAAJALISE LOOMINGULISE TEGEVUSE EEST
- Doris Kareva - luuletaja ja tõlkija
- Peeter Simm - filmirežissöör
- Tõnu Kaljuste - dirigent ja koorijuht
2024. AASTA LOOMINGULISE TEGEVUSE EEST
-
Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre - balleti „Valgus maailma lõpust“ eest
-
Edith Karlson - väljapaistva loomingulise tegevuse ning Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse „Hora lupi“ eest
-
Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe - plafoonmaali restaureerimise ning sisearhitektuurse lahenduse eest Eestimaa rüütelkonna hoone renoveerimisel Eesti esindushooneks
-
Lilli Luuk - romaani „Ööema“ eest
-
Roman Demtšenko - Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning festivalide Tallinn Colors, Dreamscape, Blow-Up, Close-up ja Paavli.Club kaaskorraldamise eest
PIKAAJALISE LOOMINGULISE TEGEVUSE EEST
- Olav Ehala - helilooja ja pianist
- Sirje Helme - kunstiajaloolane ja muuseumijuht
- Arvo Valton - kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist
2023. AASTA LOOMINGULISE TEGEVUSE EEST
- Anna Hints ja Marianne Ostrat - dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest
- Kai Lobjakas - 2023. aastal uurimustööl baseeruvate tähelepanuväärsete näituste kureerimise ja mitmete publikatsioonide eest
- Mihkel Mutt - raamatu „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ eest
- Salto arhitektuuribüroo - avalike hoonete, sh Paide, Narva ning Rakvere riigigümnaasiumite projekteerimise eest
- Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper - Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
- Anne Erm - helilooja, muusikateadlane, -ajakirjanik ja festivalikorraldaja
- Lembit Peterson - näitleja, lavastaja ja teatripedagoog
- Priit Pärn - kunstnik-lavastaja, režissöör, karikaturist, illustraator ja õppejõud
2022. aasta loomingulise tegevuse eest
- Maria Faust - silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal
- Jaanus Samma - silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal
- Eik Hermann - silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal
- Rainer Sarnet - dokumentaalfilmi „Vaino Vahingu päevaraamat“ eest
- Heli Allik - Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid“ eesti keelde tõlkimise eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
- Jaak Kangilaski - kunstiajaloolane
- Linda Madalik - arhitektuuriakustik
- Mati Sirkel - tõlkija ja literaat
2021. aasta loomingulise tegevuse eest
- Kertu Moppel ja Juhan Ulfsak - lavastajatöö ja peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Mefisto“;
- Rein Raud - 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest;
- Taavi Kerikmäe - väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal;
- Kadi Polli ja Linda Kaljundi - kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ eest;
- Linnaehitusliku uurimuse "Lõpemata linn" meeskond - uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
- Eha Komissarov - kunstiteadlane ja kuraator
- Tiit Pääsuke - maalikunstnik
- Enn Säde - helioperaator ja helirežissöör
2020. aasta loomingulise tegevuse eest
- Jiri Tintera - silmapaistva tegevuse eest Valga linnaarhitektina – riigi üürimajade programmi raames muinsuskaitsealuse nn lõvipeadega maja taastamine ja kohandamine munitsipaalüürimajaks;
- Flo Kasearu - isikunäituse „Ohustatud liigid“ eest Tartu Kunstimuuseumis, isikunäituse „Eriolukord“ eest Kumu kunstimuuseumis ja Pärnu Naiste Tugikeskuse lugudest raamatu „Vangerdused“ eest;
- Eero Epner - väljapaistva ja mitmekülgse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal;
- Jaak Sooäär - viljaka ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal;
- Epp Lankots ja Triin Ojari - näituse ja raamatu „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ koostamise eest.
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
- Paul-Eerik Rummo - kirjanik
- Rutt Hinrikus - kirjandusteadlane ja Eesti elulugude talletaja
- Toomas Rein - arhitekt
2019. aasta loomingulise tegevuse eest
- Kristjan Randalu - rahvusvaheliselt silmapaistval tasemel loomingulise töö ja aktiivse kontserttegevuse eest 2019. aastal;
- Vallo Toomla, Erik Põllumaa, Mart Kessel-Otsa ja Kaie-Ene Rääk - dokumentaalfilmi „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“ loomise eest;
- Tanel Toom - meisterliku töö eest mängufilmi „Tõde ja õigus“ loomisel;
- Jaagup Roomet - kunstnikutöö eest mängufilmis „Tõde ja õigus“;
- Tiina Lokk-Tramberg - külastajarekordid püstitanud 23. Pimedate Ööde filmifestivali korraldamise eest.
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
Leelo Tungal
Viivi Luik
Fred Jüssi
2018. aasta loomingulise tegevuse eest
KRISTJAN SUITS 2018. aastal tehtud tööde eest, mis hõlmavad lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujundusi, näituse- ning kontserdikujundusi;
GRETA KOPPEL näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ kureerimise ja vastavasisulise raamatu koostamise eest;
JUHAN ROHTLA, KOIT OJALIIV, JOEL KOPLI ja EIK HERMANN Eesti Kunstiakadeemia uue hoone õnnestunud arhitektuurse lahenduse eest;
OLGA PRIVIS silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal;
MARKO MÄETAMM silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2018. aastal.
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
AINO PERVIKMERLE KARUSOO
ANU RAUD
2017. aasta loomingulise tegevuse eest
MÄRT-MATIS LILL ooperi „Tulleminek“ eest;
JÜRI OKAS näituse „Jüri Okas“ eest ning samuti kestva kõrgvormi tunnustusena;
KRIS LEMSALU esinemiste eest Performa17 kunstibiennaalil New Yorgis, David Roberts Art Foundationi 10. aastapäeva sündmustel Londonis ning rahvusvahelise näitusetegevuse eest 2017. aastal;
GUIDO KANGUR rollide eest lavastustes „Kolm talve“, „Ivanov“ ja „Pärast proovi“;
MART KANGUR luulekogu „Liivini lahti” ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze`i ja Félix Guattari teosest „Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia”.
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
NEEME JÄRVI
LEMBIT ULFSAK
KALLE KASEMAA
2016. aasta loomingulise tegevuse eest
MARI-LIIS LILL JA PAAVO PIIK- ühislavastuse „Teisest silmapilgust“ eest
KADRI VOORAND- albumi „Armupurjus“, aktiivse kontserttegevuse nii Eestis kui ka välismaal, vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ja kava „Kummardus Veljo Tormisele“ eest
SVEN GRÜNBERG - juubelihooaja ja -kontsertide „Autoportreed“ eest
VOX CLAMANTIS - 20. hooaja ja Arvo Pärt „The Deer´s Cry“ albumi eest
KADRI MÄLK - kahe isikunäituse ja raamatu „Testament“ eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
JAAN KAPLINSKI
ÜLO VILIMAA
VELJO KAASIK
2015. aasta loomingulise tegevuse eest
ANDREI IVANOV - väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
MAARIKA VAARIK - rollide eest Teater NO99 lavastustes 2015. aastal
MIKK ÜLEOJA ja EESTI RAHVUSMEESKOOR - väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
TANEL VEENRE - väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2015. aastal
TÕNU KÕRVITS - teose "Lageda laulud" eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ENE MIHKELSON
KALJU KOMISSAROV
RAUL MEEL
2014. aasta loomingulise tegevuse eest
JÜRI REINVERE - Norra Rahvusooperis esietendunud ooperi "Peer Gynt" eest
LEMBIT PETERSON, LILJA BLUMENFELD, MARIUS PETERSON, TIINA MÖLDER, RENE LIIVAMÄGI ja SANDER PÕLDSAAR - lavastuse "Joobnud" eest
MARTTI HELDE - filmi "Risttuules" eest
HENDRIK LINDEPUU - loomingulise tegevuse eest 2014. aastal
OLGA PÄRN ja PRIIT PÄRN - animafilmi "Lendurid koduteel" eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ESTER MÄGI
TOIVO-PEEP PUKS
ENN PÕLDROOS
2013. aasta loomingulise tegevuse eest
AIN ANGER - rahvusvahelise tegevuse ja kõrgetasemeliste rollide eest Rahvusooperis Estonia
IVO LILL - näitusetegevuse eest 2013. aastal
ANU RAUD - näituse "Eesti asi" eest
MATI SIRKEL - raamatute "Saksa Ordu ajalugu (Klaus Militzer), "Nii taevas kui ka maa peal" (Werner Bergengruen), "Vergiliuse surm" (Hermann Broch), "Vanad meistrid" (Thomas Bernhard) tõlkimise eest
ERKKI-SVEN TÜÜR - klarnetikontserdi "Ekstaatiline palverändur" ja sümfoonia "De Profundis" eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ERI KLAS
KAARIN RAID
TÕNIS VINT
2012. aasta loomingulise tegevuse eest
VLADIMIR ANŠON - lavastuse "Nelipühad" ja "Onu Vanja" kunstilise teostuse eest
EHA KOMISSAROV - näituse "Mood ja külm sõda" kureerimise eest
JAAK LÕHMUS - programmi "Eesti film 100" läbiviimise ning 35-osalise ETV saatesarja "Kaadris" loomise ja toimetamise eest
JAAN-EIK TULVE - loomingulise tegevuse eest 2012. aastal ning albumi "Filia Sion" eest
KATRIN KOOV, INDREK PEIL, SIIRI VALLNER, HANNES PRAKS - Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
HELLAR GRABBI
JAAN RÄÄTS
JAAN TOOMING
2011. aasta loomingulise tegevuse eest
TÕNU KÕRVITS - loomingulise tegevuse eest
ANU LAMP - osatäitmise eest lavastuses "Amy seisukoht"
TIIT PÄÄSUKE - väljapaistva näitusetegevuse eest
MARI VALLISOO - kogumike "Koidutäht koolivihikus" ning "Tabamatu taoalävel eest
ARVO VOLMER - Richard Wagneri ooperi "Parsifal" muusikalise teostuse eest"
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
TIIA-ESTER LOITME
MAI-ESTER MURDMAA
REIN RAAMAT
2010. aasta loomingulise tegevuse eest
OLAV EHALA - loomingulise tegevuse eest 2010. aastal
TIIT OJASOO, ENE-LIIS SEMPER ja EERO EPNER - Teater NO99 suurprojekti "Erakonna "Ühtne Eesti" suurkogu" eest
VIIVI LUIK - raamatu "Varjuteater" eest
MAARJA KASK, RALF LÕOKE, KARLI LUIK, KRISTIINA ARUSOO ja MARGIT ARGUS - Sõmeru keskusehoonearhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest
AIVAR TOMMINGAS - osatäitmiste eest lavastuses "Huntluts", "Maetud laps", "Vihmamees", "Ninasarvik Otto" ja "Quevedo" teatris Vanemuine
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
LEILA PÄRTELPOEG
LEA TORMIS
ANDRES SÖÖT
2009. aasta loomingulise tegevuse eest
NIKOLAI ALEKSEJEV - loomingulise tegevuse eest 2009. aastal
VALLO KEPP - filmide "Uku Masingu maastikud" ja "Üheteistkümnes kiri" eest
MARKO MÄETAMM - loomingulise tegevuse eest 2009. aastal
TÕNU ÕNNEPALU - raamatute "Kevad ja suvi ja", "Paradiis" ja tõlke raamatule "Tubakapood" eest
EERO ENDJÄRV, PRIIT PENT, ILLIMAR TRUVERK,
MATTIAS AGABUS, KRISTI LENTS ja HANNELOORE KÄÄRAMEES - Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu hoone projekteerimise ja sisekujunduse eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ELLEN NIIT
ARVO PÄRT
AARNE-MATI ÜKSKÜLA
2008. aasta loomingulise tegevuse eest
TÕNU KALJUSTE ja PEETER JALAKAS – lavastus “Eesti meeste laulud” eest
ELMO NÜGANEN – suurprojekti “Tagasi Vargamäele” idee ja teostus ning lavastus “Wargamäe Wabariik” eest
INDREK PEIL ja SIIRI VALLNER – Tartu Lotte lasteaia arhitektuurne lahendus eest
MARKO RAAT – dokumentaalfilmi “Toomiku film” eest
MARI TARAND – mälestusteraamatu “Ajapildi sees” eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
MADIS KÕIV
REIN MARAN
VALTER OJAKÄÄR
2007. aasta loomingulise tegevuse eest
AARNE SALUVEER jaMAIDO SAAR - X noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" eest
ERKKI-SVEN TÜÜR, DMITRI BERTMAN, ARVO VOLMER, NEEME KUNINGAS ja ENE-LIIS SEMPER - ooperi "Wallenberg" eest
ILMAR RAAG - mängufilmi "Klass" eest
ANTS SOOTS - Veljo Tormise teoste plaadistamise eest
OTT KADARIK, VILLEM TOMISTE ja MIHKEL TÜÜR - Rotermanni kvartali linnamajade projekteerimise eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ITA EVER
EINO TAMBERG
MATS TRAAT
2006. aasta loomingulise tegevuse eest
ANTS HEIN, IVAR LEIMUS, RAIMO PULLAT ja ANTS VIIRES – entsüklopeedilise suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" eest
TÕNU KALJUSTE – Veljo Tormise kooritsükli "Naistelaulud" Naissaarel eest
MERLE KARUSOO – lavastuste "Under", "Täna me ei mängi" ja "Küpsuskirjand" eest
ANDRUS KIVIRÄHK – raamatute "Leiutajateküla Lotte" ja näidendid "Sürrealistid" ja "Teatriparadiis" eest
MAI LEVIN – näituste "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" ja "Vene valitsejad. Valitsejaportreed Eesti kunstikogudest" ning näitusekataloogide eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
JAAN KROSS
JAAK SOANS
2005. aasta loomingulise tegevuse eest
MARE AUN – kolme kogumiku "Setumaa. Uurimusi arheoloogiast, numismaatikast, etnoloogiast ja ajaloost" (2003, 2004, 2005) eest
DORIS KAREVA – luulekogu "Aja kuju" eest
KRISTA KODRES – raamatu "Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770" eest
ANDRES UIBO – topelt CD "56 Eesti rahvalaulutöötlust orelile" ja 2005. aasta loomingulise tegevuse eest
PEKKA VAPAAVUORI – Eesti Kunstimuuseumi uue peahoone Kumu projekteerimise eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
DEBORA VAARANDI
MIKK MIKIVER
2004. aasta loomingulise tegevuse eest
DAVID VSEVIOV – raadiosaadete sarja "Müstiline Venemaa" ja raamat "Bütsantsi keisrid" eest
ENN SÄDE – tõsielufilmi "Jüri see mulk ehk mis tuul müürile..." eest
HELENA TULVE – 2004. aasta heliloomingu eest
PEETER ULAS – ülevaatenäituse "Kujundite kasvamise lugu" eest
VELJO TORMIS, TÕNU KALJUSTE, PEETER JALAKAS, AKI SUZUKI, ENAR TARMO ja REET AUS – lavastuse "Eesti ballaadid" eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
HERTA ELVISTE
VELLO SALO
2003. aasta loomingulise tegevuse eest
OLARI ELTS – kontserttegevuse eest 2003. aastal
HANNES KALJUJÄRV – näitlejaloomingu eest 2003. aastal
LEO ROHLIN – Keraamika käsiraamatu ja näituse "Klassikud" eest
VILJANDI PÄRIMUSMUUSIKA FESTIVALI TOIMKOND (Piret Aus, Liina Härm, Ülle Jantson, Ants Johanson, Pille Kirsimäe, Ando Kiviberg, Krista Sildoja ja Tarmo Tähepõld)
AARNE ÜKSKÜLA – osatäitmiste eest VAT Teatri lavastuses "Teener", Linnateatri lavastuses "Isad ja pojad" ning "Kuritöö ja karistus"
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
KUNO ARENG
HANDO RUNNEL
2002. aasta loomingulise tegevuse eest
JÜRI KERMIK – raamatu "A. M. Luther 1877-1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus" eest
TÕNU LUIK – raamatu "Filosoofiast kõnelda" eest
TÕNIS MÄGI – kontsertkava "pÜhendus" ja DVD plaadi eest
AIN LUTSEPP – osatäitmiste eest Eesti Draamateatri lavastustes "Kopenhaagen", "Kummikauplejad" ja "Rahauputus"
ENE-LIIS SEMPER – näituste eest 2002. aastal
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
AIN KAALEP
VELJO TORMIS
2001. aasta loomingulise tegevuse eest
MAILE GRÜNBERG – isiknäituse "Red" Tallinna Kunstihoones eest
REIN ZOBEL – monograafia "Tallinn (Reval) keskajal" eest
HALJAND UDAM – raamat "Orienditeekond", esseed ja uurimused eest
MATI UNT – 2001. aasta lavastuste: "Kirsiaed" Teatris "Vanemuine", "Kadunud poeg" Eesti Draamateatris, "Majahoidja" Rakvere Teatris eest
ARVO VOLMER – kontserttegevuse eest 2001. aastal: "Joonase lähetamine" Prantsuse Rahvusorkestriga, E. Tubina sümfooniate ettekanne ja plaadistamine ERSO-ga
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
VIVE TOLLI
2000. aasta loomingulise tegevuse eest
ANDRES EHIN – koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest
IVARI ILJA – 2000. aasta kontserttegevuse eest
KAIE KÕRB – nimiosa täitmise eest R. Štšedrini balleti "Anna Karenina" lavastuses Rahvusooperis "Estonia"
ANDRUS KÕRESAAR ja RAIVO KOTOV – Eesti paviljoni arhitektuurse lahenduse eest Hannoveri maailmanäitusel EXPO 2000
TOOMAS REIN – Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse arhitektuurse lahenduse eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
VALVE PORMEISTER
1999. aasta loomingulise tegevuse eest
JAAN ISOTAMM - luulekogu "Mina Jonny B. Tekste 1967-1974" eestANDO KESKKÜLA - Veneetsia bienaalil esinemise, näituse ja konverentsi "Interstanding" kureerimise eest
PAUL MÄGI - ooperite "Näikineid" ja "Süda", balleti "Kratt" ettevalmistamise ja dirigeerimise, ooperi "Cyrano de Bergerac" video ja plaadi salvestuse, ooperi "Nabucco" plaadi salvestuse, NYYD festivalil dirigeerimise ja 11 etenduse "Carmen" dirigeerimise eest Rahvusooperi gastrollidel Belgias
ELMO NÜGANEN - F. Dostojevski "Kuritöö ja karistuse" ning W. Shakespeare'i "Hamleti" lavastamise eest Tallinna Linnateatris
JAAN TOOMIK - esinemise eest näitustel "After the Wall" Stockholmis, "Hinge aeg" ja "Eesti energia" Rotermanni Soolalaos, NEAR and ELSEWHERE Londonis, isikunäituse eest Vaal Galeriis ja "AROUND the GOYOTE" Chicagos
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
HUGO LEPNURM (postuumselt)
1998. aasta loomingulise tegevuse eest
SULEV KEEDUS, MADIS KÕIV, EVALD AAVIK, REIN KOTOV ja ROLAND KOLMAN – filmi „Georgica“ eestERI KLAS – kontsettegevuse ja oluliste muusikaürituste initsieerimise eest
JAAN KROSS – romaani „Paigallend“ eest
LEMBIT PETERSON – lavastuste „Antigone“, „Pelleas ja Melisande“, „Väikesed komöödiad“ ning „Harjumuse jõud“ eest Theatrumis ja Eesti Draamateatris
EINO TAMBERG – Neljanda sümfoonia eest
1997. aasta loomingulise tegevuse eest
MERLE KARUSOO – järjepideva loomingulise tegevuse eest dokumentaalse teatri viljelemisel, uurimisel ja arendamisel ning 1997. aasta lavastuste „Kured läinud, kurjad ilmad“ (Eesti Draamateatris), „Laste riskiretk“ (VAT Teatris) ja „Sügis 1944“ (Viljandi Kultuurikolledžis) eestMADIS KÕIV – kogumiku „Kolm näitemängu“ ja näidendi „Peiarite õhtunäitus“ (Eesti Draamateatris) eest
RAUL MEEL – isikunäituse eest Tallinna Kunstihoones
KADRI MÄLK – personaalnäituse „Varju piir“ (Rotermanni Soolalaos) ja rahvusvahelise ehetenäituse „Millenium 2“ kureerimise eest
ARVO PÄRT – CD „Beatus“ eest
1996. aasta loomingulise tegevuse eest
TÕNU KALJUSTE ja EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR – kontserditurnee eest viieteistkümnes Eesti maakonnas ning esinemiste eest Suurbritannias toimunud festivalidel Vale of Glamorgan ja Baltic ArtsLEONHARD LAPIN – nelja personaalnäituse ja koguteose „Pimeydestä valloon“ eest ning osavõtu eest näitustest „Personaalne aeg“ Varssavis ja Peterburis ning „From Gulag to Glasnost“ New Yorgis
KALJO PÕLLU – elutöönäituse eest Tallinna Kunstihoones ja Vaal Galeriis toimunud maalinäituse eest
ENN SOOSAAR – tõlkeloomingu (nt. E.L. Doctorow „Billy Bathgate“) eest
ERKKI-SVEN TÜÜR – 1996. aasta esiettekannete ning heliplaatidel „Achitectonics“ ja „Crystallisatio“ jäädvustatud loomingu eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
ESTER MÄGIJÜRI JÄRVET (postuumselt)
1995. aasta loomingulise tegevuse eest
Teatri alal: ELMO NÜGANEN – lavastuste „Kolm musketäri“ ja „Pianoola ehk mehaaniline klaver“ eestKAIE KÕRB – esinemise eest lavastustes „Luikede järv“, „Carmina burana“, „Tuhkatriinu“jm. Muusika alal: LEPO SUMERA – 5. sümfoonia eest
MARI VIHMAND, ALO MATTIISEN, RAIMO KANGRO ja PEETER JALAKAS – NYYD-festivalil esmaettekandele tulnud kolme lühiooperi eest Kunsti alal: EDGAR VALTER – lasteraamatute („Pokuraamat“ jm.) illustreerimise eest
HELENE KUMA – pikaajalise ja silmapaistva uurimistegevuse eest
LEMBIT SARAPUU – retrospektiivnäituse eest Tartu Kunstimuuseumis Kirjanduse-kirjastamise alal: IVAR GRÜNTHAL – luule valikkogu „Neitsirike“ eest
ARNOLD RAVEL – töö eest Põhjamaade kirjanduse tõlkimisel ja redigeerimisel
VAINO VAHING – valikkogu „Kaunimad jutud“ eest Rahvakultuuri alal: INGRID RÜÜTEL – rahvusvahelise folkloorifestivali „Baltika ’96“ kunstilise juhtimise eest
ANTS SÖÖT – silmapaistva töö eest koorijuhina ning seoses Eesti Koorijuhtide Naiskoori eduka esinemisega rahvusvahelisel konkursil Arnhemis Arhitektuuri alal: JÜRI OKAS – väljaande „Väike moodsa arhitektuuri leksikon“ eest Filmi alal: PRIIT PÄRN ja JANNO PÕLDMA – joonisfilmi „1895“ loomise eest
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
VELJO TORMIS1994. aasta loomingulise tegevuse eest
Teater: AIN LUTSEPPELDOR RENTER Muusika: HUGO LEPNURM
JAAN RÄÄTS Rahvakultuur: VAIKE REEMAN
KALJU RUUVEN Kirjandus: AIN KAALEP Kunst: RAUL MEEL
ANU LIIVAK Arhitektuur: ROMAN SMUSKIN
REIN LUUP
HEINZ MÜLLER Disain: BRUNO TOMBERG Film: JANNO PÕLDMA
Pikaajalise loomingulise tegevuse eest
Peapreemia
JAAN KROSS
Preemia elutöö eest
KARL TIHASE
1993. aasta loomingulise tegevuse eest
VEERA HIRSIK – setu kultuuri edendamise eestLEV GUSSEV – muusikakultuuri arendamise eest
ANDRES LANGEMETS – publitsistika eest
ILMAR VENE – publitsistika eest
SVEN GRÜNBERG – CD salvestuse eest
MADIS KÕIV – lavakirjanduse eest
SULEV KEEDUS – "In Paradisum" eest
RIHO UNT – "Kapsapea“ eest
VAIKE SARV – rahvamuusika antoloogia CD eest
TARTO VÕRO VAIMU SELTS – raamatu koostamise eest
PRIIT PEDAJAS – lavastajatöö eest ("Tagasitulek isa juurde")
VELLO HELK –taanikeelse Eesti ajaloo eest
ARNE MIKK – lavastajatöö eest ("Boheem")
1992. aasta loomingulise tegevuse eest
MAI-ESTER MURDMAA – ballettilavastuste „Don Juani mäng“ ja „Võlumandariin“ eest
ELLE VUNDER – etnograafilise raamatu „Eesti rahvapärane taimornament tikandis“ eest
JÜRI OKAS – kunstiloomingu eest
LEPO SUMERA – heliteoste IV sümfoonia ja „Mäng kahele“ eest
DORIS KAREVA – luulekogu „Maailma asemel“ eest
1991. aasta loomingulise tegevuse eest
TÕNU KALJUSTE – Ida ja Lääne ühislaulupeo „Laulusillad“ ning oratooriumide ja kantaatide nädala patroonile ja ühele dirigendile
JÜRI KASK – personaalnäituse eest Tallinna Kunstihoones
ERI KLAS – kontserttegevuse eest ja muusika propageerimise eest rahvusvahelises ulatuses
KAIE KÕRB – nimiosa eest lavastuses „Preili Julie“
VIIVI LUIK – romaani „Ajaloo ilu“ eest
1990. aasta loomingulise tegevuse eest
ANSAMBEL „CAMERATA TALLINN“ (LEILI TAMMEL, MATI KÄRMAS, HEIKI MÕTLIK, JAAN ÕUN) – eduka kontserttegevuse eest 1990. aastalRENITA JA HANNES LINTROP – filmi „Šurale“ eest
URMAS SISASK – „Missa“ ja kooritsükli „Gloria Patri“ eest
ERKKI-SVEN TÜÜR – oratooriumi „Lumen et cantus“ eest
TÕNIS VINT – Hollandis toimunud kunstinäituse ja noorte kunstnike õpetamise eest
Viimati uuendatud 18.12.2025