Riiklikus “Sidusa Eesti arengukavas 2021-2030", mille valitsus kinnitas aastal 2021, on ühine inforuum üks olulistest töösuundadest. Arengukava eesmärkide seas on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest, samuti on eesmärgiks polariseerumise vähenemine. Arengukava on aluseks kümne aasta jooksul toimuvatele tegevustele, mis mõjutavad ühiskonda pikaajaliselt. Selliselt, et Eesti ühiskond oleks tervikuna sidus ja stabiilne.
Eesti ühiskond muutub jätkuvalt mitmekesisemaks. Sellesse panustavad väga erinevad protsessid, alates tööjõu mobiilsusest kuni rahvusvaheliste kriisideni. Mida mitmekesisem on ühiskond, seda olulisem on ühine inforuum. See omakorda tähendab, et on vajadus mitmesugustele infokanalitele, et inimesed oleks hästi kursis Eestis toimuvaga ja et kanalites edastav info oleks kõigile osapooltele arusaadav ja usaldusväärne. Vaatamata sotsiaalmeedia üha suurenevale osale inimeste meediamenüüst, ei tohi traditsiooniliste meediakanalite rolli selles alahinnata, eriti keerulisemate ja tundlikumate teemade kajastamisel ning avaliku arutelu eestvedamisel.
Kuidas aga kujundada avalikku arutelu viisil, mis aitab kaasa ühiskonna sidususele, mitte ei võimenda vastandumist? Rändega seotud teemade tasakaalustatud ja faktipõhise käsitlemise ja teemade tundlikkuse tajumise vajadust kinnitab Integratsiooni Monitooring 2023. Lisaks on erinevad uuringud ja analüüsid näidanud, et kohaliku ajakirjanduse jätkusuutlikkus vajab tuge ja rõhutanud koolituste olulisust.
Integratsiooni Monitooring 2023: meedia kujundab hoiakuid
Integratsiooni Monitooring 2023 rõhutab, et meedia on üks keskseid kanaleid, mis aitab inimestel mõista ühiskonda, rändeprotsesse ning teiste kultuuride esindajaid. Monitooring toob esile, et meediatarbijate usaldus erinevate kanalite vastu, infovälja killustatus ja erinevad meediakasutuse mustrid mõjutavad tugevalt hoiakuid ning sotsiaalset sidusust. Uuring toob välja ka vajaduse tasakaalustatud, faktipõhise ja mitmekülgse teemade käsitluse järele.
Meedia kaudu levivad rändega seotud stereotüübid ja sõnumid võivad süvendada ühiskondlikku polariseerumist ja ka vastupidi – võimendada positiivseid arenguid.
Tugi keeruliste teemade kajastamiseks
Rände- ja lõimumisvaldkondade käsitlemine puudutab ühiskonna kõige tundlikumaid küsimusi — identiteeti, kuuluvust, õiglust ja turvatunnet.
Tänapäevane rändeajakirjandus eeldab teadmisi:
- rahvusvahelistest rändetrendidest,
- terminoloogiast,
- rändega seotud õigusraamistikust,
- valdkonna statistikast ja selle tõlgendamisest,
- kultuuridevahelisest suhtlusest,
- rändepoliitika mõjudest sotsiaalsele sidususele.
Tasakaalustatud ja faktipõhine meediakajastus aitab tagada, et rändeteemad ei muutuks poliitiliste narratiivide mänguväljaks, vaid toetaksid teadmispõhist arutelu. Monitooringu tulemused näitavad, et meedia usaldusväärsust ohustavad info üleküllus ning valeinformatsiooni levik. Sellises keskkonnas on oluline hinnata ja kontrollida infoallikaid, näha ning välja tuua protsesside erinevaid külgi, samuti hinnata oma töö mõju ühiskonnale ja kogukondadele. Selleks vajavad ajakirjanikud tuge, tööriistu ja süsteemset ettevalmistust.
Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium tellinud koolitusprogrammi, mis koosneb erinevatest tegevustest: veebi- ja kontaktkoolitused, õppereisid (sh võimalus tutvuda erinevate meediamajade tööga ELis), mentorlus toimetustes, praktikad üleriigilistes väljaannetes ning võrgustumisüritused üle Eesti. Programmis ei ole püsigruppi – osaleda saab üksikutes tegevustes vastavalt huvidele ja võimalustele. Samuti on programm üles ehitatud nii, et sisu ja mahtu saab kohandada vastavalt sihtrühma vajadustele ning osalejate tagasisidele. Lisaks luuakse veebiplatvorm ja teabepakett, kuhu koondatakse kõik materjalid ja salvestused, et need jääksid ajakirjanikele tasuta kasutamiseks ka hiljem.
Sidus Eesti: ühine info- ja suhtlusruum kui riiklik prioriteet
“Sidusa Eesti arengukava 2021–2030” seab selge eesmärgi: toetada sidusat ja kaasavat ühiskonda, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed jagavad ühist info- ja suhtlusruumi.
Arengukava rõhutab, et lõimumise keskmes on koostöö, usaldus ja ühised väärtused. Meedia on see ruum, kus need väärtused kas kinnistuvad või purunevad. Eesti ühiskonna sidususe tugevdamisel on seega meedial võtmeroll. Selle rolli täitmiseks on kultuuriministeeriumil erinevate välisfondide abil (Euroopa Sotsiaalfond; Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) võimalus toetada sellel ja järgneval kolmel aastal ajakirjanike, tudengite ja kommunikatsioonitöötajate professionaalset arengut.
Pakutavad koolitused ei sekku ajakirjandusvabadusse — vastupidi, need toetavad sõltumatut ja professionaalset ajakirjandust, mis suudab keerulistes oludes ja tundlikes teemades jääda faktitruuks ja vastutustundlikuks.
