Üleriiklikku lõimumismonitooringut viiakse Eestis läbi regulaarselt alates 2000. aastast. Kümnes lõimumismonitooring toetub riiklikule strateegiale „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“ ning selle eesmärk on muuhulgas analüüsida lõimumist kui sotsiaalset protsessi ja pikaajalisi ühiskondlikke arengutrende, sealhulgas uussisserändajate kohanemist.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silbergi sõnul lisab monitooringule erilist väärtust võimalus jälgida ühiskonnas toimuvaid protsesse pikema aja jooksul.
„Eesti integratsiooni monitooring on oma olemuselt unikaalne uuring vähemalt Euroopa kontekstis, sest seda on regulaarselt läbi viidud rohkem kui 25 aasta jooksul. Võrreldavad andmed läbi nii pika ajaperioodi annavad meile mitte ainult kokkuvõtte konkreetsel hetkel ühiskonnas valitsenud arvamuste ja üldisema olukorra kohta, vaid üliväärtusliku perspektiivi. Kuna ühiskonnas toimuvad muutused on aeganõudvad, saame tänu pikale vaatele paremini hinnata varem tehtud otsuste mõju ning kujundada poliitikaid, mis hoiavad Eesti avatud, sidusa ja kõigi jaoks toimiva ühiskonnana."
Monitooring keskendub traditsiooniliselt mitmetele olulistele valdkondadele: haridus ja keeleõpe, tööturg ja majanduslik heaolu, kodakondsus ja poliitiline aktiivsus, meedia ja infoallikad, rahvustevahelised kontaktid ning võrdne kohtlemine ja ligipääs teenustele. Uuringu käigus küsitletakse nii eestlasi, eesti keelest erineva emakeelega püsielanikke kui ka uussisserändajaid.
Kümnes integratsiooni monitooring viiakse läbi 2026. aasta jooksul ning selle tulemusi tutvustatakse 2027. aasta I poolaastal. Uuringu viib läbi varasema kogemusega ekspertidest koosnev meeskond, monitooringu juht on Raivo Vetik.
Viimane, 2023. aastal läbiviidud monitooring näitas lõimumisvaldkonnas positiivseid arenguid: Eesti identiteet on tugev nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas ning kuigi sõda Ukrainas on mõjutanud inimestevahelisi suhteid ja toonud esile maailmavaatelisi pingeid, on see samal ajal suurendanud ka solidaarsust, mis võib lõimumisprotsesse kiirendada. Lõimumist soodustab põlvkondade vahetus – nooremad on üldiselt paremini lõimunud ning nende identiteeti kujundavad hargmaisus ja rahvusteülene virtuaalkultuur. Eesti keele oskus on märgatavalt paranenud: aktiivse keeleoskusega muukeelsete inimeste osakaal on 15 aastaga kasvanud 46%-ni, samas kui keelt üldse mitte oskajate osakaal on langenud 20% kõigest 4%-ni. Samuti peab 76% uussisserändajaid end Eestis hästi kohanenuks.
Rohkem infot 2023. aasta monitooringust leiab Kultuuriministeeriumi lehelt.
