6. juunil 1926 jõustus Eestis juudi vähemusrahvuse kultuuriautonoomia, mis oli esimene omataoline maailmas, olles seega märgilise tähtsusega nii Eestis kui ka rahvusvahelise kultuuriloos. Kultuuriautonoomia andis Eestis elanud juudi kogukonnale ulatusliku õiguse korraldada ise oma kultuuri‑ ja hariduselu ning kujunes oluliseks osaks Eesti demokraatlikust ja mitmekesisust väärtustavast riigikorraldusest.
Konverentsi avakõnes rõhutas kultuuriminister Heidy Purga, et kultuuriautonoomia sajanda aastapäeva tähistamine on oluline mitte ainult juudi kogukonnale, vaid kogu Eesti riigile. „See ei ole ainult ühe väikese kogukonna lugu, vaid osa Eesti riigi kujunemisest, väärtustest ja identiteedist. Eesti oli esimene riik maailmas, kes andis juudi vähemusrahvustele võimaluse nii laiaulatuslikuks kultuuriliseks enesekorralduseks,” ütles minister.
Minister tõi esile, et vähemusrahvuste kultuuriliste õiguste kaitse on ka tänapäeval Eesti riigi jaoks keskne väärtus. „Vähemuste õiguste austamine ei nõrgenda, vaid tugevdab demokraatiat ja omariiklust. Tänases Eestis elab üle 200 rahvuse esindaja ning Eesti lõimumispoliitika eesmärk on toetada sidusat ja mitmekesist ühiskonda, kus iga kogukond saab hoida oma kultuuri ja keelt.“
Ministeeriumide ühishoones avatakse keskpäeval pidulikult Eesti Juudi Muuseumi näitus „Juudi kultuuriautonoomia 100“, mis on avatud 14. juunini. Pärast konverentsi kell 16 avatakse memoriaaltahvel endise Tallinna Juudi Gümnaasiumi seinal, aadressil Karu tn 16.
Konverentsi korraldavad Eesti Juudi Muuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ning Justiits‑ ja Digiministeerium koostöös Eesti Juudi Kogukonna ja Eesti Juudiusu Kogudusega.
Lisainfo ja kontaktid
Anne-Ly Reimaa
Kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik
Kultuuriministeerium
522 3305
[email protected]
Gennadi Gramberg
Eesti Juudi Muuseumi juhataja
tel.: +372 56262251
[email protected]