2023. aastal läbiviidud lõimumismonitooringu andmetel puutuvad kõige sagemini eri rahvused omavahel kokku tööl või koolis, teistes valdkondades puutub teise emakeelega inimestega kokku vaid üle poole Eesti elanikest. Uuringu kohaselt on muust rahvusest Eesti elanikud ühiskondlikult vähem aktiivsed, seda nii vabatahtlikus tegevuses kui ka kodanikuühenduste tegevuses osalemisel. Samuti osalevad muust rahvusest inimesed eestlastest vähem kultuuri- ja spordiüritusel.
“Eesti eri piirkondades on palju tublisid ja aktiivseid kogukonnaliidreid ning tegutseb mitmesuguseid vabaühendusi, kuid sageli jääb nende tegevus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele kättesaamatuks keelebarjääri või puuduliku kommunikatsiooni tõttu. Peame seega panema rohkem rõhku just kohaliku tasandi kogukonnaelu ja –tegevuste edendamisele ning piirkondlikke vabaühendusi kaasates kogukondade ühtekuuluvustunde kasvatamisele,” rääkis Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg.
“Erilist tähelepanu tuleb pöörata Ida-Virumaale, kus on eri keele- ja kultuuritaustaga püsielanike osakaal kõige suurem, kuid aina mitmekesisemaks on elanikkond kujunemas ka teistes Eesti piirkondades. Seetõttu on üha olulisem, et kogukondlik tegevus hõlmaks laiemalt kõiki ühiskonnagruppe,” lisas Silberg.
Tugeva üle-eestilise võrgustikuga Eesti Rahvakultuuri Keskuse mentorid koordineerivad kuues Eesti piirkonnas koostöötegevusi ja nõustavad vabaühendusi sihtrühma kaasamisel kogukondlikesse tegevustesse. Ida-Virumaal jääb kogukondade nõustamise ja sihtrühma kaasamise võtmeroll Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majale. 2025. aastal alustab Integratsiooni Sihtasutus kogukondade võrgustiku loomise, kontaktide ja kogemuste vahetamiseks sündmuste korraldamise ning Ida-Virumaa eri piirkondades koosloomet ja kogukondlikku koostööd soodustavate kohtumiste korraldamisega.
Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötab välja ja viib ellu vabaühenduste arenguprogrammi, et suurendada vabaühenduste võimekust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate kaasamisel. Esimeste tegevustega vabaühendustele alustatakse märtsi teises pooles.
Projekti tegevused kestavad 2029. aasta oktoobri lõpuni ning neid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ligi 3,6 miljoni euroga, millele lisandub Eesti riiklik kaasfinantseering 1,6 miljonit eurot.
