Kuidas sünnib “meie”? Kultuuririkkuse ala keskendub kuuluvusele, rändele ja ühiskonna sidususele

07.08.2026 | 11:39

7.–8. augustil Paides toimuv Arvamusfestivali Kultuuririkkuse ala toob kokku arutelud rände, kultuurilise mitmekesisuse, välistööjõu, radikaliseerumise ennetamise ja kogukondliku sidususe teemadel. Kahe päeva jooksul otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas kujuneb kultuuririkkas ühiskonnas „meie“ ning mida saame teha, et Eesti oleks kõigi jaoks turvaline ja kaasav ühiskond.

“Ootan põnevusega, milliste arvamustega meie arutelualal välja tullakse. Arvamusfestival pakub väga hea võimaluse rahulikult, erinevaid vaatenurki kuulates ja lahendusi kaaludes mõtteid vahetada. “Meie” tundest rääkides ei ole küsimus ju ainult selles, kes Eestisse elama tuleb, vaid selles, kuidas kujuneb ühiskonnas usaldus, kuuluvustunne ja ühine vastutus. Kultuuririkkus tähendab eelkõige tugevaid ühiseid väärtusi. Kuidas nendeni jõuda, saamegi koos mõelda,” rääkis kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. 

Reedel avatakse kuuluvuse, rände ja välistöötajate õiguste teemasid 

Kultuuririkkuse ala avab arutelu pagulaste identiteedist ja kuuluvustundest Eestis. Kuidas kujuneb uues keskkonnas kuuluvustunne, kuidas toimib uute oludega kohanemine päriselus ning kuidas sünnivad uued kogukonnad inimeste vahel, kelle taustad ja kogemused võivad olla väga erinevad? Arutelu korraldab ÜRO Pagulasamet.

Päeva teises arutelus vaatame laiemat rändepilti. Muutuv geopoliitiline olukord, konfliktid, kliimamuutused ning Euroopa Liidu rändepoliitika areng mõjutavad järjest enam ka Eestit. Arutelus uurime, millised võivad olla lähiaastate rändetrendid Euroopas ja Eestis ning kui valmis on meie riik võimalikeks muutusteks. Arutelu korraldab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

Kolmandas arutelus on põhiteemaks välistöötajate olukord Eestis. Kuigi välistööjõud on paljude sektorite jaoks oluline, jõuavad avalikkuseni ka lood tööalasest ärakasutamisest, kehvadest elamistingimustest ja piiratud ligipääsust abile. Kuidas tagada, et Eestis töötavad inimesed oleksid kaitstud ärakasutamise eest ning saaksid töötada inimväärsetes tingimustes?  Arutelu korraldab Justiits- ja Digiministeerium. 

Reede lõpetab arutelu radikaliseerumise ennetamisest. Uurime lähemalt seda, milline roll on koolidel, kogukondadel, kultuuril, noorsootööl ja riigil selle ennetamisel. Kas tugevamad kogukonnad ja suurem kuuluvustunne aitavad luua vastupanuvõimelisemat ühiskonda? Arutelu korraldab Integratsiooni Sihtasutus

Laupäeval vaadeldakse kuuluvust nii rahvuskogukondade, uussisserändajate kui ka tehisaru kaudu 

Laupäeva programmi avab arutelu rahvuskogukondadest paguluses. Koos arutletakse selle üle, kuidas kujuneb rahvuslik identiteet kodumaast eemal ning millist rolli mängivad selles keel, kultuur ja ühised väärtused. Arutelu korraldab Fenno-Ugria Asutus.

Päeva jätkab ingliskeelne arutelu „Do They Belong Here – Or Do They Just Live Here?“, mis keskendub küsimusele, kuidas tunnevad end Eesti ühiskonnas inimesed, kes on teistest riikidest tulnud Eestisse õppima, töötama või elama. Mis aitab tunda end kogukonna osana, millised ootused ja hoiakud kujundavad kuuluvustunnet? Arutelu korraldab Pullivara Group.

Piilume ka tehisaru maailma: laupäeva kolmandas arutelus vaatleme tehnoloogia arengut rändevaldkonnas. Kui TI suudab kiiresti töödelda suuri andmemahtusid, siis millise rolli saame sellele anda rändega seotud otsustes ja protsessides? Arutleme selle üle, millistes küsimustes peavad lõplikud valikud jääma inimeste teha ning kuidas tasakaalustada tõhusust, õiglust ja eetilisust. Arutelu korraldab Kultuuriministeerium.

Laupäeva pärastlõunal uurivad noored, kuidas kujunevad meie arusaamad sellest, kes kuulub „meie“ hulka ja kes mitte. Kool, kodu, sõbrad, seadused, meedia ja sotsiaalmeedia mõjutavad kõik seda, kuidas me ümbritsevat tajume. Millised mõjutajad jäävad meile justkui nähtamatuks ning soodustavad seejuures mullistumist? Arutelu korraldab Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.

Kultuuririkkuse ala viimase aruteluna keskendume vabatahtlikkusele kui ühiskondliku sidususe võimalikule mootorile. Vabatahtlik tegevus aitab luua usaldust ja toetab kogukondlikku kuuluvust, kuid sisserändajad vabatahtliku tegevuse juurde tihti ei jõua. Arutleme teadlaste, kogukondade ja vabaühendustega, kuidas muuta vabatahtlikkust võimsamaks lõimumise mootoriks. Arutelu korraldab Siseministeerium.


Tule kaasa mõtlema ja arutlema, millist ühiskonda tahame koos kujundada! Kohtume Kultuuririkkuse alal 7. ja 8. augustil Paides.

Kultuuririkkuse ala korraldab Kultuuriministeerium ja kaasrahastab Euroopa Liit.

Liisi Rohtung

kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik

open graph imagesearch block image