Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kuulajad!
Tänan teid võimaluse eest tutvustada Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärke ja tegevusi kolme arengukava raames: „Kultuur 2021–2030“, „Sidus Eesti 2021–2030“ ja „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Kõik need panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.
Riigikogu tiheda töögraafiku tõttu pean täna rääkima 2025. aastast ajal, mil 2026. aasta on juba täies hoos. Sellel on siiski üks eelis. Möödunud aasta otsuste mõju on nüüd paremini näha ning saame vaadata korraga nii tehtule kui ka sellele, mis seisab alles ees.
Kultuuriministeeriumi panus Eesti arengusse kajastub neljas „Eesti 2035“ eesmärgis:
Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed;
Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud;
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik;
Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.
Need võivad kõlada laia ja üldise eesmärgistikuna. Ent kultuuri, spordi ja lõimumise kaudu jõuame igaüheni neist väga konkreetselt. Need kolm valdkonda määravad, kas inimesed tunnevad end Eestis hästi, hoiavad üksteist ja näevad siin oma tulevikku.
Minu tänase ettekande keskne sõnum on tegelikult väga lihtne. Kultuuri, sporti ja lõimumisse panustamine ei ole riigi kõrvalkulu, mida keerulistel aegadel saab pausile panna. See on investeering Eesti julgeolekusse, inimeste tervisesse ja meie majanduse tulevikku.
Kultuur kujundab meie keelt ja identiteeti, aga ka loovust, kriitilist mõtlemist ja võimet üksteist mõista. Sport ja liikumine tugevdavad inimeste füüsilist ning vaimset tervist ja seeläbi kogu riigi vastupidavust. Ühine kultuuri- ja inforuum mõjutab otseselt seda, kui sidus on meie ühiskond ning kui hästi tuleme toime kriisidega.
Selle kõige keskmes on inimesed: kultuuritöötajad, loovisikud, kollektiivijuhid, treenerid, õpetajad ja vabatahtlikud. Kultuur vajab vabadust, annet ja pühendumist, kuid ta vajab ka tarku investeeringuid. Ilma nendeta ei pruugi kultuur jõuda inimesteni, kogukondadeni ega järgmiste põlvkondadeni.
2025. aastal tehtud eelarveotsustega suurendasime alates 2026. aastast riigisektoris tegutsevate kultuuritöötajate palgafondi ning tõstsime kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalga 1720 euroni. Suurendasime ka treeneri tööjõukulu toetust miljoni euro võrra. See võimaldas tõsta täiskoormusega noortega töötava treeneri miinimumpalka koos tööandja panusega 1400 eurolt 1520 eurole.
Need sammud olid vajalikud, kuid mitte piisavad. Kui õpetaja, treener või kultuuritöötaja lahkub valdkonnast, ei kao üksnes üks töökoht. Nõrgeneb terve võrgustik, mille kaudu jõuavad kultuur, liikumine ja ühised kogemused Eesti inimesteni. Seepärast tuleb nende inimeste töö väärtustamist jätkata.
Eesti 2035 siht on: tagame elujõulise kultuuriruumi
2025. aasta näitas taas, kui suur jõud on Eesti kultuuril inimesi kokku tuua. Aasta suursündmus oli 28. laulu- ja 21. tantsupidu „Iseoma“. Selle juhtmõte „Miljon nooti, miljon sammu, miljon inimest“ võttis hästi kokku meie kultuuri ühe põhiolemuse: iga hääl ja iga samm on iseseisev, kuid üheskoos sünnib neist midagi suuremat.
Peol osales koos saatjatega ligikaudu 44 000 inimest. Laulu- ja tantsupidu külastas ligi 150 000 inimest. Need arvud ei kõnele ainult ühe sündmuse menust. Need räägivad järjepidevusest, vabatahtlikust panusest ning riigi, kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste ja kogukondade koostööst.
Sama aasta tõi avaliku tähelepanu keskmesse eesti raamatu 500. aastapäeva. Raamatuaasta jooksul toimus üle Eesti sadu lugemisi, näitusi ja ettevõtmisi. Lugemisuuring näitas, et raamat on Eestis endiselt au sees: üldse ei loe raamatuid vaid seitse protsenti elanikest.
Samas konkureerib süvenemist nõudev lugemine järjest enam kiire digisisu ja teiste ajakasutusviisidega. Noored küll loevad, kuid lugemine muutub kiiremaks ja ekraanikesksemaks ning üha sagedamini eelistatakse ingliskeelset kirjandust. See pole üksnes kirjanduse küsimus. See puudutab eesti keele elujõudu, tähelepanuvõimet ja oskust keeruliste teemade üle arutleda.
Seetõttu on lugemiskultuuri hoidmine pikaajaline investeering eesti keelde, mõtlemisvõimesse ja ühiskonna sidususse. Kvaliteetsete kultuuritekstide kättesaadavusel on siinjuures ülioluline roll, mida on rõhutanud ka professor Rein Raud, öeldes, et „Kui võimalus saada osa informeeritud ja ratsionaalsetest aruteludest kaob, asendavad selle vandenõuteooriad, vihaprojektid ja müüdid“. Siin on oluline roll kultuuriajakirjandusel ja raamatukogudel. Tänapäeva raamatukogu on palju enamat kui raamatute laenutamise koht. See on ligipääs teadmistele, digiteenustele, kohtumistele ja kogukonnale.
Riigikogule käesoleval aastal esitatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu eesmärk on tagada ajakohane raamatukoguteenus igas omavalitsuses ning muuta digitaalne sisu kättesaadavaks sõltumata inimese elukohast. Raamatukogude ühine andmekogu annab lugejale parema ülevaate ja lihtsama ligipääsu Eesti raamatukogude sisule.
Raamatukogude kõrval on ühise ja targa inforuumi hoidmisel oluline roll ka sõltumatul ja usaldusväärsel meedial. Seetõttu esitasime käesoleval aastal Riigikogule meediateenuste seaduse muudatused, mis rakendavad Euroopa meediavabaduse määrust ning tugevdavad meediavabadust ja läbipaistvust. Muutuvas julgeolekuolukorras ei ole kvaliteetne meedia ainult demokraatia küsimus, vaid ka ühiskonna vastupanuvõime küsimus. Ühine inforuum ei tähenda, et kõik peavad mõtlema ühtemoodi. See tähendab, et ühiskond saab vaielda kontrollitud teabe põhjal ning et Eesti inimeste jaoks on olemas usaldusväärne teave, millele keerulistel aegadel toetuda. Seetõttu peame jätkama investeeringuid avalik-õigusliku meedia toimepidevusse, kriisikindlusse ja kvaliteetsesse sisuloomesse, et jõuda ka nende inimesteni, kelle usaldus meedia vastu on viimastel aastatel nõrgenenud.
Hea kultuurne kuulaja!
Me oskame tuua kümneid tuhandeid inimesi lauluväljakule ning korraldada suuri festivale kuid kultuuripoliitika ülesanne on jõuda ka nendeni, kes kultuurisündmustel praegu harva osalevad.
2026. aasta aprillis valminud kultuuriasutuste mittekülastamise uuring näitas, et paljud inimesed sooviksid kultuurielus osaleda rohkem, kui nad seda praegu teevad. Peamiseks takistusteks on ajanappus, hind, kaugus ja harjumuse puudumine. Samal ajal ei ole need inimesed passiivsed. Nad tegelevad spordiga ning veedavad aega pere ja sõpradega. See tähendab, et kultuuriasutused ei võistle ainult omavahel, vaid kõigi teiste vaba aja veetmise võimalustega.
Riigi ülesanne ei ole täiskasvanud inimestele öelda, kuidas nad oma vaba aega veetma peavad. Küll aga peame aitama kujundada kultuuris osalemis harjumuse tekkimist.
Eriti oluline on vähendada kultuurini jõudmise takistusi just laste ja noorte jaoks. Lapse kultuurikogemus ei tohi sõltuda tema vanemate rahakotist, kooli võimalustest ega kodukoha kaugusest. Kultuur aitab arendada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, pakub ühiseid kogemusi ja toetab vaimset heaolu.
Kultuuriranits on alates 2022. aastast võimaldanud igal Eesti õpilasel saada õppeaasta jooksul vähemalt ühe õppekavaga seotud kultuurikogemuse. Kui 2025. aasta lõpus vähenesid koolide õppekäikude rahastamisvõimalused, eraldasime kultuuriharidusele erakorraliselt pool miljonit eurot.
Selle toel saavad 2026. aastal 34 Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutust pakkuda tasuta õppekäike enam kui 54 000 õpilasele üle Eesti. See leevendab olukorda, kuid ei asenda püsivat süsteemi.
Kultuuriranitsa eelarvet tuleb suurendada ja toetus tuleb laiendada keskhariduse lõpuni. Kui tahame kasvatada loovaid, uudishimulikke ja ühiskonnas osalevaid noori, peame andma neile võimaluse kultuuriga kohtuda.
Kultuur loob Eestile väärtust ja nähtavust
Kultuuri väärtus ei piirdu heaolu ja identiteediga. Kultuur loob ka töökohti, ekspordivõimalusi ja maksutulu.
Eesti filmil oli 2025. aastal hea aasta. Kodumaiste filmide turuosa kasvas ligi 14 protsendini ning Eesti filmidele osteti üle 334 000 kinopileti. Noortefilm „Fränk“ tõi kinodesse üle 112 000 vaataja. See näitab, et Eesti lood kõnetavad publikut ka väga tugevas rahvusvahelises konkurentsis.
Meie audiovisuaalvaldkonna kasvupotentsiaal on aga palju suurem. Seetõttu valmistame ette voogedastusplatvormide investeerimiskohustust, et rahvusvahelised platvormid, kes Eesti turul teenivad, panustaksid ka Eesti audiovisuaalkultuuri.
Tegin ettepaneku tõsta Film Estonia tagasimaksemäära 30 protsendilt 40 protsendile. Lihtsalt öeldes tähendab see, et kui välismaine tootja teeb osa filmi- või sarjatootmisest Eestis, hüvitab riik talle osa siin tehtud kuludest. Vastutasuks jäävad Eestisse töökohad, maksutulu ja tellimused kohalikele ettevõtetele.
Kümne aastaga on Film Estonia toonud Eesti majandusse 95 miljonit eurot ja loonud ligi 200 töökohta. Kõrgem tagasimaksemäär aitab Eestil rahvusvahelises konkurentsis paremini silma paista ning toob siia uusi sarju ja mängufilme.
Sama loogika kehtib loomemajanduses laiemalt. Väikese riigina ei sünni meie konkurentsieelis mahust ega odavast tööjõust, vaid loovusest, haridusest, kultuurilisest eripärast ja võimest luua midagi tähenduslikku.
Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga valmiv loomemajanduse ekspordikava aitab suurendada loomeettevõtete ekspordivõimekust ning kasutada disaini, brändiloomet, audiovisuaalset sisu ja digiloovust ka teiste majandusharude konkurentsivõime tugevdamiseks. Loomemajandus ei ole ainult kultuuripoliitika küsimus. See on kõrge lisandväärtusega ja intellektuaalomandil põhinev majandusharu.
2025. aastal kõlas Eesti kultuur maailmas jõuliselt. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üleilmselt vähemalt üle 1100 kontserdil. Mõelge vaid, see tähendab minimaalselt kolm Eesti loomingu esitust igal päeval aastas! Sellest suures hulgast väärivad erilist esile tõstmist maailma mainekamad ettekanded kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines koos Tõnu Kaljustega BBC Promsil ning Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel Carnegie Hallis. Kevadel oli aga Eesti laste- ja noortekirjandus koos meie illustratsioonikunstiga maailma suurima lasteraamatumessi peakülaline Bolognas.
Need kultuurisündmused on Eesti visiitkaart - ekspordivõimalus teistele loojatele ja ettevõtetele ning rahvusvahelise usalduse allikas. Kultuur annab väikesele riigile suurema kaalu ja ulatuse.
Hea parlamendiliige!
Kultuur ja lõimumine on julgeoleku osa
Ukraina kogemus tuletab meile valusalt meelde, et kultuuripärand ei ole ainult mineviku mälestus. See on riikliku julgeoleku osa.
UNESCO on 2026. aasta seisuga kinnitanud Ukrainas 545 kultuuriobjekti kahjustamise. Nende hulgas on kirikud, muuseumid, ajaloolised hooned, monumendid, raamatukogud ja arhiivid. Kahjustada on saanud maailmapärandi hulka kuuluvad ehitised Kiievis, Lvivis ja Odessas.
Need rünnakud ei ole suunatud ainult hoonete vastu. Need on rünnakud rahva identiteedi, mälu ja kultuurilise järjepidevuse vastu. Ukraina kogemus näitab, et pärandikaitseks tuleb valmistuda enne kriisi, mitte alles siis, kui kahju on juba sündinud.
Eesti on aidanud viia selle teema Euroopa tasandile. Meie eestvedamisel loodi Euroopa Komisjoni juures digiteeritud pärandi piiriülese säilitamise töörühm. Eesmärk on luua Euroopa-ülene lahendus, mis kaitseks liikmesriikide kultuuripärandit sõjalise agressiooni, loodusõnnetuste ja küberrünnakute eest.
Samal ajal peame järjekindlalt vastu seisma agressorriikide riiklikult toetatud kultuuri- ja sporditegevuse normaliseerimisele rahvusvahelisel areenil. Eesti on seda seisukohta kaitsnud koostöös Välisministeeriumi, partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Julgeolekuga on otseselt seotud ka ühiskondlik sidusus. Tugev ühiskond sünnib jagatud väärtustest, vastastikusest usaldusest ja tundest, et Eesti on kõigi siin elavate inimeste ühine kodu.
2025. aastal oli lõimumisvaldkonna keskmes eesti keele õpe ja uussisserändajate kohanemise toetamine. Eesti keele õppeks pakuti üle 12 000 õppekoha ning kohanemisprogrammis osaleti rohkem kui 5700 korral. See näitab, et teenuste järele on nõudlus ja inimesed soovivad Eestis kohaneda ning ühiskonnaelus osaleda.
Kuid lõimumine ei ole ainult keeleõpe ega kohanemisteenus. See on samuti julgeolekupoliitika. Kriisis sõltub riigi tugevus sellest, kas inimesed usaldavad Eesti riiki, jagavad meie inforuumi ja teavad, kust saada usaldusväärset teavet.
Eriti oluline on see Ida-Virumaal, kus infoallikate valik mõjutab otseselt hoiakuid ja usaldust riigi vastu. Seetõttu jätkus 2025. aastal töö meediapädevuse ja mitmekeelse riigiinfo kättesaadavuse parandamiseks.
Järgmistel aastatel tuleb selles protsessis tugevdada kohalike omavalitsuste rolli, sest just nemad puutuvad inimestega iga päev kokku. Lõimumine ja turvalisus käivad käsikäes. Sidus ühiskond on kriisidele vastupidavam ühiskond.
Head tervist hindavad kuulajad!
Eesti 2035 siht on: kujundame tervist hoidva elukeskkonna
Liikumisel ja spordil on otsene mõju Eesti inimeste tervisele, vaimsele heaolule ja riigi toimepidevusele. 2025. aastal laienes ministeeriumideülene liikumisaktiivsuse tegevuskava viit valdkonda ühendavaks koostöömudeliks. Kaitsevaldkonna kaasamine kinnitab, et hea füüsiline vorm ei ole ainult terviseküsimus, vaid ka riigikaitseline vajadus.
Tegevuskava peab väljenduma inimeste igapäevaelus. Kahe aasta jooksul on koostöös kohalike omavalitsustega paigaldatud üle Eesti ligi 400 pallikasti. Nendes olevad jalg- ja korvpallid on kõigile tasuta kasutamiseks põhimõttel „võta, mängi, tagasta“.
Samuti toetasime Eesti Paralümpiakomitee algatust, et puuetega inimeste sportimisvahendid jõuaksid erinevatesse spordikeskustesse üle Eesti. Liikumisvõimaluste avardamine tähendab, et sobiv võimalus peab leiduma ka inimesel, kelle jaoks tavaline spordivarustus ei ole kasutatav.
Meil on põhjust mõõdukaks optimismiks. 45 protsenti Eesti elanikest tegeleb liikumisharrastuse või spordiga vähemalt kaks korda nädalas. Seda on kolm protsendipunkti rohkem kui aasta varem. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust liikuda vähemalt 150 minutit nädalas järgib 46 protsenti elanikest, viis protsendipunkti rohkem kui aasta varem.
Samas on meie eesmärk, et järjepidevalt liiguks kaks kolmandikku elanikest. Selle saavutamiseni on veel pikk tee. Eriti murettekitav on laste ja noorte vähene liikumine. Peamised takistused on ajapuudus, väsimus ja motivatsiooni puudumine. Neid ei lahenda üks kampaania, vaid liikumist toetav igapäevane keskkond.
Üks konkreetne lahendus on programm „Sport Koolis“, mis lisab koolipäeva juhendatud liikumist ja aitab kujundada harjumuse juba varases eas. Praegu rakendatakse programmi 41 koolis. Minu eesmärk on laiendada see järk-järgult kõigi 1.–3. klassi õpilasteni. Me peame seda programmi kasvatama sarnaselt Kultuuriranitsaga, et meie järeltulev põlvkond saaks olenemata elukohast ja sotsiaalmajanduslikust taustast kokkupuute professionaalse ja mõtestatud Eesti kultuuriga, olles seejuures kehaliselt tervemad ning liikuvamad.
Noorte liikumise kvaliteet sõltub suuresti treeneritest. 2025. aastal ulatus treeneri tööjõukulu toetus 11,7 miljoni euroni ning tänavuseks aastaks õnnestus meetme maht tõsta 12,7 miljonini. Toetust sai üle 1500 treeneri enam kui 450 organisatsioonist. Treeningutel osalevate noorte ja toetusele kvalifitseeruvate treenerite arv aga kasvab ning seetõttu ei kata praegune rahastus veel kogu vajadust.
Eesti sporditipud võitsid 2025. aastal rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt 254 medalit 43 spordialal. Niina Petrõkina tuli Tallinnas esimese Eesti iluuisutajana naiste üksiksõidu Euroopa meistriks. Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsov võitsid aastal 2025 Euroopa meistrivõistlustel kuldmedalid ning 2026. aasta taliolümpial tõi Henry Sildaru Eestile hõbemedali.
Need saavutused ei ole üksikud sähvatused. Need on sportlaste pühendumise, treenerite ja tugimeeskondade töö ning aastate jooksul kujundatud spordisüsteemi tulemus.
Tippspordi rahvusvaheline konkurents muutub aga järjest tihedamaks. Seetõttu suurendas valitsus alates 2026. aastast Team Estonia toetust kahe miljoni euro võrra. Samuti ühendasime spordialaliitude tegevustoetuse, noortespordi toetuse ja spordikohtunike toetuse üheks meetmeks. Põhimõte on lihtne: rohkem otsustusvabadust ja vähem bürokraatiat spordialaliitudele.
Aus ja turvaline sport on selle kõige alus. Eesti roll rahvusvahelises dopinguvastases koostöös on kasvanud ning minu osalemine Euroopa Liidu esindajana Maailma Antidopingu Agentuuri WADA kõrgeimas juhtorganis annab meile võimaluse seista puhta spordi eest ka rahvusvahelisel tasandil. Alles esmaspäeval seisin teie eest vastates arupärimisele spordieetika teemadel - 2026. aastaks tõstsime Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevustoetust, et nad senisest veelgi paremini saaksid seista eetilise spordi eest arvestades.
Seejuures on oluline esile tõsta veel üks väga väärtuslik teema: Sport toob Eestile ka majanduslikku tulu
Hästi valitud spordiinvesteeringud ei võta riigieelarvest ainult raha, vaid toovad seda tagasi.
2025. aastal toetas Kultuuriministeerium rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist rekordilise 6,4 miljoni euroga. 2026. aastal ületab toetus üheksa miljonit eurot. Eelmise aasta rahvusvaheliste võistluste välisosalejad ja väliskülastajad kulutasid Eestis vähemalt 40 miljonit eurot ning sellest laekus riigile käibemaksu üle kaheksa miljoni euro.
Rally Estonia, iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused, Tallinna Maraton ja teised sündmused näitasid, et Eesti on usaldusväärne ja kõrgetasemeline korraldajariik. Need sündmused kasvatavad turismi, ettevõtlust ja Eesti rahvusvahelist nähtavust.
Kui tahame tuua Eestisse ka tulevikus suurte spordialade tiitlivõistlusi, peame investeerima läbimõeldult sporditaristusse. Kavandame EOK juhtimisel universaalset multihalli, mis ei ole ainult spordiobjekt. Hästi tehtuna loob see võimaluse korraldada erinevaid kultuurisündmusi, mis toovad Eestisse külalisi, ettevõtlust ja maksutulu.
Lugupeetud Riigikogu!
Eesti tugevust ei saa mõõta ainult majandusnäitajates või riigikaitsekuludes. Meie riigi tugevus väljendub ka selles, kas lapsel on võimalus kogeda kultuuri ja liikuda, kas inimene tunneb end oma kogukonnas hoituna ning kas meil on ühine keel, inforuum ja usaldus üksteise vastu.
Riiki ei hoia koos ainult piirid. Riiki hoiavad koos lood, mida me räägime, väärtused, mida me jagame, ja usk, et see meie ühine Eesti on hoidmist väärt.
Seepärast tuleb kultuuri, sporti ja lõimumist käsitleda mitte kuluna, vaid Eesti kestmise ja edenemise eeldusena.
Need ei ole kõrvalised teemad ega mugavate aegade lisad. Need on valikud, millest sõltub, kui sidus, terve ja kindel on Eesti ka keerulisematel aegadel.
Aitäh!
