Eesti inimesed elavad endiselt suure osa elust tervisemuredega. Statistikaameti andmetel on 2022. aasta seisuga meestel sünnihetkest alates tervena elada vaid 57,9 ja naistel 60,6 aastat. Võttes arvesse eesti meeste ja naiste keskmist eluiga, tähendab see, et keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust mõne terviseprobleemiga silmitsi seistes.
Üheks olulisemaks tervist mõjutavaks teguriks on kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse olulisus ja selle positiivne tervisemõju on selge – vähene liikumine suurendab oluliselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, mis on Eesti kõige levinumaks surmapõhjuseks. Oluline seos on ka kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel. 2022. aastal läbiviidud liikumisuuring kinnitas, et mitteaktiivsed inimesed on endasse tõmbunumad ja vähem rõõmsameelsed. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üleilmses tegevuskavas, mille eesmärk on vähendada ebapiisavat liikumist 2030. aastaks 15%, on välja toodud, et vaid ühekordsete tegevustega märkimisväärset positiivset muutust ei saavuta. Seega on oluline just valdkondadeülene tegutsemine – liikumise olulisuse ning oma rolli ja vastutuse teadvustamine eri poliitikate kujundamisel.
Liikumisaktiivsuse tegevuskava loomine
Eesti spordipoliitika alusdokumendi Sport 2030 põhialuste järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri-, sotsiaal- ning haridus- ja teadusministri kokkuleppele asus liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamist eest vedama Kultuuriministeerium.
2023. aasta jooksul valmiski tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Lisaks ministeeriumidele on andnud kavasse olulist sisendit esindajad Liikumisharrastuse kompetentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist (TAI), Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest omavalitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused.
Lõppenud aastal tehti algust mitmete tegevustega, mis aitavad tõsta teadlikkust liikumise kasulikkusest ning püüelda seatud eesmärkide poole. Hea näide valdkondade ülesest koostööst on ERRi ekraanile jõudnud „Maailma kõige tervem rahvas“, mis tõi vaatajateni teaduspõhise ülevaate sellest, kuidas tervislikke eluviise juurutada. 2023. aastal tähistasime Eestis ka liikumisaastat, mida vedas eest Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Teema-aasta eesmärk oli muuta liikumine eri sihtrühmade jaoks igapäevaseks ja loomulikuks elu osaks. Eelkõige pöörati tähelepanu mitteaktiivsetele, kuid kokkuvõttes läbilõikele Eesti ühiskonnast. Koos tehti ära suur töö – aasta jooksul innustati tuhandeid inimesi erinevaid liikumisvõimalusi avastama. Ainuüksi avatud treeningutest, õpitubadest ja aktsioonidest võttis osa üle 10 000 inimese. Liikumisaasta sõnumit kasutati aktiivselt paljude erinevate organisatsioonide algatustes: toimus nii väiksemaid kogukondlikke ettevõtmisi kui ka rahvarohkeid suuremaid spordi- ja liikumissündmusi. Kompetentsikeskus on teinud hoogsa alguse ja jätkab ka järgnevatel aastatel tööd eestimaalaste liikumisaktiivsuse suurendamisel.
Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi koolispordi uuringu, mis kaardistas õpilaste osalemist erinevatel koolispordivõistlustel. Uuringu tulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, võtavad neist enamjaolt osa need, kes juba mõnes muus võistlussüsteemis sees on. Seega oleks mitteaktiivsete õpilaste liikuma innustamiseks vaja võistluste asemel enam keskenduda tegevustele, mis neid rohkem kaasavad – näiteks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja muudele algatustele, mille peamine eesmärk ei ole kõrge koht. Lõppenud aastal jätkus ka ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimine, mille abil luuakse paremad tingimused puuetega inimestele spordis ja liikumisharrastuses osalemiseks.
TAI analüüsis Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu ja Eesti õpilaste kasvu uuringu andmeid, mh erinevate liikumisviiside, liikumisega seotud huviringides osalemise, aktiivse mängimise, aga ka ekraanide ees veedetud aja kohta vastavates vanusegruppides. Jätkus Eesti oludele kohandatud sekkumise Seikluste Laegas (ingl k Toybox) piloteerimine. Seikluste Laegas on teaduspõhine 3–7-aastaste laste tervislike toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumine, milles keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, janu korral vee joomine ja piisav liikumine. 2022/2023. õppeaastal piloteeriti sekkumist 9 Võrumaa lasteaias, 2023/2024. õppeaastal lisandus 11 Lääne-Virumaa lasteaeda.
Koos riiklike toitumis- ja toidusoovitustega jätkus liikumissoovituste uuendamise protsess. Samuti viidi läbi neli lasteaiaõpetajate koolituskursust laste toiduteadlikkuse ning söömis- ja liikumisharjumuste kujundamisest, milles osalesid töötajad 68 koolieelsest lasteasutusest üle Eesti. Töötati välja ja piloteeriti ka toitumise ja liikumise teemasid käsitlev koolitus inimeseõpetuse õpetajatele. Ühtlasi tegeleb TAI terviseteadliku tööandja märgise statuudi väljatöötamisega, mille eesmärk on suunata tööandjaid terviseedendusest pikemalt planeerima.
Haridus- ja Teadusministeerium jätkas liikumisõpetuse ainekava arendamist ning juurutamist, sh koolitusi jt arendustegevusi sisaldava rakenduskava loomist. Komplekteeriti liikumisõpetuse ainekava töörühm ja detsembris valmis õpiväljundite saavutamiseks vajalik sisu. Kvaliteetne liikumisõpetuse tund on liikumisharjumuse kujundamiseks oluline, arvestades, et mitmete laste ja noorte jaoks on see ainus võimalus liikumistargaks saada.
Samas peab liikumine olema kogu koolipäeva loomulik osa, mida toetavad tunniplaanide kavandamise põhimõtted: piisav aeg aktiivseteks vahetunnitegevusteks ja õuevahetundideks ning liikumist võimaldavate tegevuste toetamine ainetundides. 2023. aastal valmis Tartu Ülikooli liikumislabori õuevahetundide uuring, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nendes koolides, kus toimusid igapäevased õuevahetunnid. Samuti aitab igapäevane õuevahetund ennetada liikumisaktiivsuse järsku langust II kooliastmes. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku koolide õpetajatele jätkusid koolitused ainetundidesse liikumise lisamiseks ja istumisaja vähendamiseks ning õpilastest mängujuhtide koolitused, samuti toimusid mitmed võrgustikuülesed kogemus- ja koostööseminarid. 2023. aasta lõpuks oli Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikus 209 kooli. Haridus- ja Teadusministeeriumi koolide rahuloluküsitluse andmete põhjal hindavad Liikuma Kutsuvate Koolide õpilased oma liikumisvõimalusi koolis paremaks kui teiste koolide õpilased.
Mida toob aasta 2024?
2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põhjal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse istuva eluviisi kulu riigile aastas kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks, et saada ülevaade võimalikust kulust Eesti kontekstis, alustati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu kulu-uuringut. Uuringu lõpptulemused selguvad kevadel. Samuti alustatakse Kultuuriministeeriumi eestvedamisel puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille eesmärk on selgitada välja suurimad kitsaskohad ja arenguvajadused, kuidas puuetega inimeste liikumisaktiivsust edendada.
Riigi peamine partner liikumisharrastuse edendamisel on Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kes koostöös partneritega:
- tõstab liikumisaktiivsusega seotud teadlikkust väheaktiivsete seas;
- töötab teaduspõhistest kogemustest lähtudes välja uusi lahendusi kõigi vanuserühmade ja erivajadustega inimeste liikumisharrastuse arendamiseks;
- koondab ja levitab liikumisharrastuse teadmisvara ja kättesaadavate liikumisvõimaluste infot;
- kogub valdkondadeülest liikumisaktiivsuse statistikat, kaardistab uurimisvajadusi, analüüsib andmeid ning tellib teadusuuringuid;
- teeb ettepanekuid poliitikakujundamiseks.
Kompetentsikeskus viib Eestis läbi ka üle-Euroopalise spordinädala. Järgnevatel aastatel on kompetentsikeskuse ülesanne toimiva koostööformaadi väljatöötamine partneritega ja liikumisharrastuse valdkonna organisatsioonide töö tõhustamine. Asutuse visioon aastaks 2035 on, et erinevate osapoolte koostöö tulemusena on Eestist saanud Euroopa liikuvaim rahvas.
Sotsiaalministeerium on muutmas rahvatervishoiu seadust, millega uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada, et need edendaks laste tervist ja soodustaks lasteasutuses ohutut liikumist. Lisaks tervisekaitsenõuetele uuendatakse rahvatervishoiu seaduse eelnõu ja selle rakendusaktidega lasteasutuste toitlustust. Samal ajal töötatakse välja toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mis annab raamid pikaajalise tervikliku tõenduspõhise poliitika kujundamiseks. Lisaks on sõlmitud leping liikumisaktiivsuse edendamise alaste sekkumiste rakendatavusuuringu teostamiseks.
TAI jätkab käesoleval aastal nii lasteaia- ja inimeseõpetuse õpetajatele suunatud koolituste läbiviimist, liikumissoovituste uuendamist kui ka Seikluste Laeka piloteerimist ja mõjuanalüüsi. Kevadesse planeeritud Seikluste Laeka lõpuseminar annab hea võimaluse toitumise ja liikumisega seotud teemade laialdasemaks kajastamiseks. Samuti leiavad värskemate andmete toel liikumisvaldkonna teemad kajastust TAI aastaraamatus, mille fookuses on sel korral toitumine. Maakondade rahvatervishoiualase võimekuse arendamiseks ja toetamiseks käivitatakse haridusasutuste tervisedendajate võrgustik. Järgmise kolme aasta eesmärk on see, et rohkemates haridusasutustes oleks kindel meeskond, kes vastutab terviseedenduse eest, rakendab ennetuse teadusnõukogu poolt tõendatuse taseme saanud programme ning juhindub ennetus- ja edendustegevustes pikaajalisest väljatöötatud plaanist.
Septembrist rakendub koolides uus liikumisõpetuse ainekava. Liikumisõpetuse peamine eesmärk on kujundada liikumise suhtes positiivset hoiakut, liikumisharjumust ja oskust tegeleda elukestvalt tervisliku liikumisega. Selleks on oluline, et kujuneks ennastjuhtiv inimene, kellel tekiksid seosed koolis õpitu ja selle kasutamise võimaluste vahel vabal ajal. Üldhariduskoolides uuritakse liikumisõpetuse ainekava rakendamist, mille tulemusel hinnatakse uuendatud ainekava võimalusi ja piiranguid.
Liikumislaboril on plaanis jätkata olemasoleva Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku jõustamise, koosloome, arenduse ja laiendamisega ningkoolituste ja võrgustikuüleste seminaridega. Sügisel on plaanis küsitleda võrgustiku koolide õpilasi, et aidata koolidel paremini planeerida õpilaste liikumisvõimalusi toetavaid tegevusi ka õpilaste endi hinnangutest ja ootustest lähtuvalt. 2024. aasta üheks oluliseks fookuseks on gümnaasiumiastmes toimivate liikuma kustuvate lahenduste otsimine ja katsetamine. Koostöös TAI-ga on Liikumislabor toeks värsketele maakonna haridusasutuste terviseedenduse spetsialistidele, et aidata neil liikumist paremini mõtestada, ning leida koos viise, kuidas piirkondlikult koole laste- ja noorte liikumisaktiivsuse toetamisel jõustada.
Kokkuvõtteks
Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamisega on astutud suur samm edasi valdkondade ülese koostöö edendamises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirjapandud tegevused ei ole aga kivisse raiutud – tegemist on praktilise dokumendiga, mis on pidevas täienemises. Tegevuskava paneb järgmiseks neljaks aastaks paika konkreetsed tegevused, et teha uus hüpe eestimaalaste liikumisaktiivsuse kasvatamisel, kuid kindlasti ei lõppe liikumisaktiivsuse edendamisega seotud tegevused 2026. aastaga. Oleme koostööle hoo sisse lükanud, kuid pikk tee on veel minna.
Artikkel valmis Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse, Tervise Arengu Instituudi ning Liikumislabori koostöös.
