UNESCOle esitatud taotlus peegeldab sõnas ja pildis Eesti sanditamistavade erilisust ja ülemaalist tuntust. Erinevalt teistest UNESCO esindusnimekirja jõudnud paikkondlikest traditsioonidest on sanditamine üle-eestiliselt tuntud ja armastatud komme. Ilmselt on Eestis vähe neid inimesi, kes poleks kas ise santimas käinud või sante võõrustanud.
Santimine kui rituaal
Santimise all mõeldakse kindlatel rahvakalendri tähtpäevadel maskeeritult ja laulude saatel perest peresse käimist, andide palumist ja õnne soovimist. Meie ajaloost on teada mitmeid erinevaid sante – andresepäeval käisid ringi andresesandid, luutsinapäeval luutsisandid, toomapäeval toomasandid, nahtsipäeval nahtsisandid, tabanipäeval tabanisandid jne. Üle-eestiliselt olid aga tuntud vaid mardi- ja kadrisandid, kes on populaarsed tänini. Mardisandiks maskeerutakse mardilaupäeval, 9. novembril ja kadrisandiks kadrilaupäeval, 24. novembril ehk mardi- ja kadripäeva eelõhtutel. Mõnel pool joostakse katri ka 25. novembril.
Tava on meie mail nii vana, et selle traditsiooni kujunemise algusaega pole võimalik täpselt dateerida. Sandikskäimise kombes on tänini selgesti näha mitut kihistust, millest iidseimaks on ringikäimine loomaks maskeerituna. Nii on ka veel 21. sajandi mardi- ja kadrisantide seas näha sokkusid, kurgi, karusid, hanesid ja teisi loomi-linde. Täit selgust pole meil isegi selles osas, kas mardipäev on oma nime saanud 4. sajandil elanud Tours’i piiskop Martinuse järgi või vihjab see hoopiski surnutemaailmale viitavatele sõnadele marras, mardus. Küll ollakse valdavalt ühel meelel, et kadripäeva nimetus on tuletatud Aleksandria püha Katariina nimest. Tuleneb ju sõna santki ladinakeelsest sõnast sanctus ehk pühitsetud või püha.
Mardisandid. Foto: Laura Liinat
Santimine on kahe osapoole, külla tulnud mardi- või kadrisantide ja vastuvõtva pererahva, omavaheline traditsioonipõhine mänguline suhtlus, rituaal või lausa teatraliseeritud etendus. Maskeerunud sanditajad mängivad pilli, tantsivad, laulavad, teevad nalja, küsivad pererahvalt mõistatusi, kontrollivad lugemisoskust ja lõbustavad pererahvast ka kõikvõimalikul muul moel. Pererahvale soovitakse eesootavaks aastaringiks õnne, edu, tervist ja muid häid soove. Et kõik need head soovid idanema ja vilja kandma hakkaksid, “külvatakse” põrandale viljateri, herneid ning kaasajal ka riisi ja makarone. Pererahvas tänab sante omapoolsete andidega, pakkudes toidukraami, maiustusi ning uuemal ajal ka raha.
Kadrisandid lugemisoskust kontrollimas. Foto: Rene Jakobson
Sanditamisrituaalis on oluline osa traditsioonilistel regilauludel, kus jutustatakse oma tuleku põhjust, kirjeldatakse läbitud teekonda ning mangutakse ande, aga lauludega võidakse ka tänada ning nende saatel lahkuda. Nooremapoolstete sanditajate repertuaarist leiab ka kaasaegseid laulukesi. Ühe õhtu jooksul käivad sanditajate seltskonnad tavaliselt mitmes peres. Nende etteasted põhinevad traditsioonidel, mille sekka põimitakse käesoleval hetkel ühiskonnas aktuaalseid teemasid, persoone jm. Mida sõnakamad, julgemad ja improvisatsioonialtimad on sanditajad, seda meeldejäävamaks nende külaskäik kujuneb.
Hakkame santima!
Mardi- ja kadrisandiks käimine on saanud uut hoogu juurde tänu Eesti Folkloorinõukogu algatusele Hakkame santima!, mis sai alguse 2018. aastal. Selleks puhuks loodi lausa kodulehekülg hakkamesantima.ee, et tutvustada santimistraditsiooni laiemalt. Nii saab kodulehelt lugeda ülevaateid maskeerumistavade kohta kogu maailmas, maskeerimissoovitusi ning eelkõige hulgaliselt väärtuslikku teavet ja ideid selle kohta, kuidas mardi- ja kadrilaupäeva oma lähedaste seltsis mitmekülgselt tähistada. Santidel on ka oma häälekandja – kaks korda aastas ilmub nende rõõmuks uudiskiri, et kõige värskemate uudistega kursis olla. Ja sealjuures pole need uudised oma sisult sugugi sandid, vaid rõõmsad ja meeleolukad.
Hakkame santima! algatus on enda ümber koondanud santimisfanaatikuid üle Eesti, üha enam lisandub nende hulka täiskasvanuid, kes tunnistavad, et alles nüüd saavad aru, mis on santimise tegelik mõnu. Hakkame santima! raames on toimunud rahvusvahelisi festivale, loenguid, õpitubasid, konkursse, fotosessioone ja palju muud – seda kõike ikka selleks, et santimine poleks muuseumieksponaadi staatuses olev nähtus, vaid kaasajaga kohanduv ning loomulikku igapäevaellu kuuluv tähtsündmus.
Hakkame santima! festivalikontsert Eesti Rahva Muuseumis 2020. aastal. Foto: Andres Treial
2018. aastast alates viiakse Eesti Folkloorinõukogu eestvõttel läbi iga-aastast mardi- ja kadrisantide rahvaloendust. Ühel poolt on selle taga mõte inimesi tagant utsitada, teisalt aga kannustab takka uudishimu, et saada teada, kui levinud ja armastatud see põline komme veel praegugi on. Registreerunud santide arv on tõusuteel. 2024. aasta novembris pani ennast kirja 5670 mardi- ja kadrisanti, mis on kõikide aegade parim tulemus. Seega on alust arvata, et pühad mardid ja kadrid on tulnud selleks, et jääda!
2024. aasta mardi- ja kadrisantide rahvaloendusel selgus, et 5670 registreerunud sanditaja seas oli 76% lapsi ja 24% täiskasvanuid. Allikas: Eesti Folkloorinõukogu
Sandid teel UNESCOsse
UNESCO taotluse koostamisel andis olulise panuse kogukonna esindajatest koosnev sanditamiskombestiku koostöökoda, kus mõeldi ühiselt läbi ja pandi kirja kõnealuse traditsiooni kestmiseks vajalikud tegevused. Üks märgilistest sammudest oli taotluse esitamine, et Eesti marti ja katri jooksmise komme jõuaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Traditsioonikohaselt ei ava mardi- ja kadrisandid ise kunagi ust, vaid ootavad kannatlikult sisselaskmist. Seda, kas UNESCO vaimse pärandi uks neile avatakse või jääb suletuks, selgub 2026. aasta detsembris.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on juba kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon, mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina koostöös esitatud Ukraina lihavõttemunade (põssankade) kaunistamise traditsioon. Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirjas on ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal.
Lisainfot leiab lehelt www.hakkamesantima.ee ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt vaimse kultuuripärandi nimistust.
