Eesti kultuur maailmas

Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele väljaspool Eestit läbi muusika, kirjanduse, etenduskunstide, filmikunsti, kujutava kunsti, muuseumide, rahvakultuuri, arhitektuuri ja disainiga seotud kõrgetasemeliste kultuurisündmuste toetamise.

Taotlusvooru aluseks on kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 8 "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord".

Määruse seletuskiri | 683.24 KB | pdf Määruse muutmise seletuskiri | 477.92 KB | pdf

Taotluseid hinnatakse hindamismetoodikas toodud kriteeriumite alusel:

Hindamismetoodika | 655.76 KB | pdf

Toetust võib taotleda:

  • äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja;
  • Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus või kohaliku omavalitsuse sihtasutus või nimetatud isikute asutatud sihtasutus.

​Taotlejal ei tohi taotlemise ajal olla:

  • maksuvõlgnevust (k.a maksevõlgnevust) – riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud;
  • majandusaastaaruande esitamise võlga;
  • täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
  • Toetuse taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

Toetust ei saa taotleda isikud ja asutused, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel on esitatud seni täitamata korraldus toetuse tagasimaksmiseks või kui neid loetakse EL grupierandi määruse tähenduses raskustes olevateks.

Toetuse maksimaalne osakaal 

Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 80%. Toetuse osakaalu arvestamisel võetakse arvesse kogu riigipoolset panust kokku. Vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

Taotlusvoorust eraldatava toetuse alampiir projekti kohta on 4000 eurot ja ülempiir 60 000 eurot.

2027. a taotlusvoorude eelarve kavandatav maht on 506 400 eurot, millest I taotlusvooru kavandatav maht on 304 000 eurot ja II taotlusvooru kavandatav maht on 202 400 eurot.

Taotlemine

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas.

2027. aasta I taotlusvoor avaneb 27. augustil 2026 ning taotluste esitamise tähtaeg on 8. oktoobril 2026.

2027. aasta II taotlusvoor avaneb 23. märtsil 2027 ning taotluste esitamise tähtaeg on 13. aprillil 2027.

Taotlusvoorust toetatakse:

  • osavõttu Eestile olulistest kõrgetasemelistest kultuurisündmustest ja Eesti fookusega rahvusvahelistest suurüritustest;
  • kõrgetasemeliste kultuuriprojektide, sealhulgas kontsertide, etenduste, näituste jms korraldamist;
  • osavõttu rahvusvahelistest kontaktvõrgustiku sündmustest, välismaal toimuvatest residentuuridest, esitlusfestivalidest, ning teistest Eesti kultuuri rahvusvahelistumist soodustavatest sündmustest.

Taotlusvoorust ei toetata:

  • projekte, mida on eelnevalt „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvoorust juba toetatud;
  • projekte, mille raames on tegevused tehtud/sündmus toimunud enne taotluse esitamist;
  • osalemist töötubades või teistes enesetäiendamisele suunatud ettevõtmistes;
  • teoste loomist;
  • projekte, mis ei ole piisava põhjalikkusega ette valmistatud või on alles kujunemisjärgus;
  • projekte, mis hõlmavad kultuurivahetust väliseesti kogukondadega.

Abikõlblikkuse periood

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  • 1. vooru projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar – 31. detsember 2027.
  • 2. vooru projekti abikõlblikkuse periood on 1. mai – 31. detsember 2027.

Taotlusvoorude tulemused

Tulemustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis.

Komisjon

Diana Lorents – komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
Pallas Mudist  Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik
Andrei Liimets – filmivaldkonna ekspert
Sten Ojavee – kunstivaldkonna ekspert
Maarit Kangron – muusikavaldkonna ekspert
Liisi Aibel – etenduskunstide valdkonna ekspert
Rea Rannu-Ideon – Välisministeeriumi kultuurinõunik

Taotlus peab sisaldama mh järgnevat infot: 

  • projekti eesmärki ning põhjendust, kuidas projekt on seotud taotlusvooru eesmärkidega, valdkonna arendamisega;
  • kuidas projekt panustab Eesti tutvustamisesse ja mainekujundusse ning kirjeldama kultuuridiplomaatiaga seotud sisu ning haaret;
  • sündmuse kunstilist programmi;
  • selgitust, milles seisneb projekti turutõrge;
  • projekti sihtrühmi ja publiku arvu prognoosi;
  • projekti tegevus- ja ajakava;
  • projekti turundus- ja kommunikatsiooniplaani välismaal ja Eestis teavituskanalite, teavitusmeetodite ja sihtrühmade osas, teavitustegevuste plaani (sh Eestit tutvustav osa);
  • projekti meeskonna loetelu, sh projektijuhi ning meeskonna liikmete kompetentsi ja varasema kogemuse kirjeldust;
  • projekti koostööpartnerite (nii Eesti kui ka välismaiste) loetelu ja nende panust projektis;
  • projekti oodatavaid tulemusi, sh mõju valdkonnale, rahvusvahelistumisele, Eesti tutvustamisele ja mainekujundusele;
  • korraldaja kinnituskirja või kutset taotleja sündmuses osalemise kohta;
  • hinnapakkumisi, kui soetatava üheliigilise teenuse või asja maksumus on 5000 eurot või rohkem.

Toetuse saaja eksponeerib toetuse andja, Kultuuriministeeriumi logo kõigil toetuse abil korraldatud üritustel, sealhulgas nende reklaamides ja trükistel.

Infopäev

"Eesti kultuur maailmas" infotund toimus 10. septembril 2026 kell 11.00 Kultuuriministeeriumi suures saalis ja Microsoft Teamsis.

KKK

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud.

Toetust ei saa taotleda riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, samuti riigi ega kohaliku omavalitsuse sihtasutused.

Ei, Eesti väliskogukondade omaalgatusprojekte toetab Välisministeerium ning vooru viib läbi Integratsiooni Sihtasutus.

Riigid, kuhu on lähetatud kultuuriatašeed ning riigid, mille vastu on valdkondlikult põhjendatud huvi.

Mitme projekti rahastuse taotlemisel tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses.

Näide 1: Taotleja korraldab sama sisuga kontserdi jaanuaris Berliinis ning oktoobris Pariisis – ei ole üks projekt.

Näide 2: Taotleja korraldab sama sisuga kontserdi jaanuaris Berliinis ning reisib edasi otse Pariisi, et sama kavaga kontsert anda – saab lugeda üheks projektiks, tegemist on kontserttuuriga.

Toetus katab kuni 80% projekti abikõlblikest kuludest.

Vähemalt 20% projekti abikõlblikest kuludest peab olema kaetud vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastatav või tagastamatu toetus.

Omafinantseeringuna läheb arvesse taotleja enda panus ning samuti erasektori kaasfinantseerijate panus ehk projekti kaasatud erarahastus. Omafinantseering kokku peab moodustama vähemalt 20% kogu projekti eelarve abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu peavad moodustama abikõlblikud kulud (vt kulude abikõlblikkuse infot taotlusvooru määruse § 8). Taotlusvorm arvutab sisestatud eelarveridade põhjal automaatselt projekti kohustusliku omapanuse suuruse (kuvab summana taotletava toetuse koos minimaalse omafinantseeringuga).

Riigi, kohaliku omavalitsuse ja muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide toetus ehk avaliku sektori toetus ei lähe omafinantseeringuna arvesse. Näiteks ka Kultuurkapitali toetus on avaliku sektori toetus (ei saa olla omafinantseeringu osa). Avaliku sektori panus kajastatakse projekti eelarves muude avaliku sektori toetuste real.

Aastas toimub kaks taotlusvooru, millel on erinevad abikõlblikkuse perioodid.

1. voor:

  • avatakse eelneva aasta sügisel,
  • abikõlblikkuse periood on vooru kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

2. voor:

  • avatakse sama aasta kevadel,
  • abikõlblikkuse periood on 1. maist kuni 31. detsembrini.

Toetatavad on need tegevused, mis toimuvad abikõlblikkuse perioodil. Samad reeglid kehtivad ka omafinantseeringule – omafinantseeringuna lähevad arvesse need kulud, mis tekivad abikõlblikkuse perioodil tehtavatele tegevustele. Kulusid arvestatakse tekkepõhiselt, st lennupiletid ja majutus on võimalik maksta ka enne abikõlblikkuse perioodi, kui lennud toimuvad ja majututakse abikõlblikkuse perioodil.

Näide: Taotleja taotleb toetust 2. voorust, mille abikõlblikkuse periood on 1. maist 31. detsembrini. Sündmus toimub 25. aprillist 5. maini. Abikõlblikud on kulud, mis tekivad alates 1. maist.

Taotluseid hindab taotlusvooru hindamiskomisjon kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel:

  • Projekti sisu ja mõju taotlusvooru eesmärkide saavutamisele – osakaal 45%;
  • Taotleja võimekus projekti ellu viia – osakaal 10%;
  • Välismaiste koostööpartnerite olemasolu ja asjakohasus – osakaal 20 %;
  • Projekti eelarve realistlikkus – osakaal 10 %;
  • Teavitustegevuste läbimõeldus – osakaal 15 %. Hindamiskriteeriumite ja hinnete kirjeldustega saate tutvuda hindamismetoodikas.

Taotlusele tuleb lisada kutse korraldajalt või kinnituskiri, kinnitamaks seda, et taotleja saab sündmusel osaleda. Kui taotleja korraldab sündmust välisriigis ise ehk kutset või kinnituskirja osalemise kohta ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sündmuse toimumispaiga broneeringut kinnitav dokument (näiteks leping, e-kiri, kinnituskiri).

Kui projektiga seotud üheliigiline ostutehing on 5000 eurot (ilma käibemaksuta) või suurem, tuleb lisada taotlusele vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ostutehingu kohta.

Näide: Taotleja soetab ühelt teenuspakkujalt 10 inimese lennupiletid maksumusega 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Taotlusele tuleb lisada lennupiletite kohta kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Jah, kuid sellisel juhul märkige taotluse lisainfo juures, mis ajaks on kinnituskirja oodata. Juhul kui teie taotlus rahuldatakse, on kinnituskiri vajalik toetuse väljamaksmiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg ehk tulemuste kinnitamise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

Kui sisestate eelarve osasse taotletava toetuse summa, arvutab süsteem automaatselt toetuse ja kohustusliku 20% omafinantseeringu kogusumma.

Eelarve tulude osa täitke kahes osas:

1. tabel „Taotletav toetus ja omafinantseering“:

  • taotletava toetuse osa tulude tabelis on eeltäidetud, mis tuleneb eelnevalt sisestatud taotletava toetuse summast;
  • ülejäänud lahtritesse sisestage kõik projekti eelarve tulud, mis on kavandatud omapanusest, erasektori sponsorite või muude kaasrahastajate panusest (kõik, mis ei ole avaliku sektori rahastus).

2. tabel „Muud avaliku sektori toetused“

  • sisestage info avaliku sektori toetuse kohta – riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Liidu muu institutsiooni rahastus.

Eelarve kulude osas on eeltäidetud kululiigid „personalikulud“, „majandamiskulud“ ja „muud kulud“. Iga kululiigi alla lisage alamrida(sid), kuhu sisestage kulu täpsustus, summad ja muu oluline info. Teisi kululiike saab juurde lisada tabeli allosas „lisa rida“ funktsiooniga.

Kulude tabeli lahtrite täitmine
Kui varasemalt tuli eraldi märkida kulud toetusest, omafinantseeringust ja avaliku sektori rahastusest (kolm kulude jaotust), siis nüüd tuleb eraldi märkida kaks kulude jaotust: 1) kulud kokku toetuse ja 20% omafinantseeringu osas ning 2) kõik ülejäänud kulud (omafinantseering või kaasfinantseering, mis ületab 20% kohustuslikku omafinantseeringut, muud avaliku sektori toetused).
- veerg „s.h Toetusest ja kohustuslikust omafinantseeringust“
sinna sisestate üksnes need kulud, mida katate toetusest ja kohustuslikust omafinantseeringust (20%). Need kulud kokku peavad vastama tuludele, mille süsteem arvestas eelnevalt real „taotletava toetuse summa koos kohustusliku 20% omafinantseeringuga (kogusumma, mille ulatuses tuleb hiljem aruandes tehtud kulusid tõendada)“.

Näide: sisestasite taotletava toetuse 10 000 eurot ja süsteem arvestas, et taotletav toetus koos 20% omafinantseeringuga on 12 500 eurot. Kulude tabelis peab veeru „s.h Toetusest ja kohustuslikust omafinantseeringust“ kulude summa tulema ka kokku 12 500 eurot. Kõik ülejäänud kulud sisestage teise kulude tabeli veergu „s.h muudest allikatest“.

Eelarve esimene kontroll „Tulude ja kulude vahe“ arvutab eelarve tasakaalu. Teine kontroll „Toetuse ja kohustusliku omafinantseeringu vastavus“ arvutab, kas tulude lahtri „Taotletava toetuse summa koos kohustusliku 20% omafinantseeringuga (kogusumma, mille ulatuses tuleb hiljem aruandes tehtud kulusid tõendada)“ väärtus vastab kulude veeru „s.h Toetusest ja kohustuslikust omafinantseeringust“ väärtusele. Mõlema kontrolli väärtus peab olema 0, positiivse väärtuse korral ületavad tulud kulusid ja negatiivse väärtuse korral kulud tulusid.

Näidis: eelarve kulude tabeli täitmine

Projekti kulude tõendamisel on abiks projektikulude tõendamise juhend: 
KuM projektitoetuse kulude juhend_ver 1.1_0.pdf

Vabatahtliku töö tõendamine on kohustuslik, kui arvestate vabatahtliku töö kohustusliku 20% omafinantseeringu sisse.

Vabatahtliku töö arvestamiseks ja tõendamiseks on abiks näidistabel (kohustuslik tõendada, kui arvestate vabatahtliku töö kohustusliku 20% omafinantseeringu sisse): 
vabatahtliku_too_paeviku_vorm.xlsx

Vabatahtlik töötamine peaks olema registreeritud ka töötamise registris nendel juhtudel, kui vabatahtliku töö registreerimine on nõutud (lisainfo: Töötamise registreerimine | Maksu- ja Tolliamet).

Jah, kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt. Kui kulu on teinud kaasfinantseerija, peavad olemas olema kuludokumendid ja tuleb tõendada, et kulu on partneri poolt tehtud.

Kui olete taotluse esitanud ja otsust taotluse osas ei ole veel tehtud, kuid sündmus jääb ära, te ei saa sündmusele kutset vmt, võtke taotlus tagasi.

Kui taotlus on rahuldatud ning toetus on välja makstud, teavitage esimesel võimalusel toetuse andjat, et toetus tagasi maksta.

Kui komisjon on teinud ettepaneku toetuse osas, kuid toetust ei ole veel välja makstud, on võimalik toetusest loobuda. Selleks saatke loobumise soov taotluse juurest teavituste saki kaudu.

Kui projekti käigus selgub, et projekti pole võimalik taotluses esitatud tingimustel ellu viia, teavitage toetuse andjat esimesel võimalusel taotluse juurest teavituste saki kaudu.

Näited: projekt jääb ära, ilmnevad takistavad asjaolud, projekti sisu muutub, projekti tegevused muutuvad, projekti eelarve muutub, projekti kuupäevad muutuvad, toetuse kasutamise kuupäevad muutuvad.

Jah, kuid seda tuleb teha enne aruande tähtaja saabumist. Esitage taotluste menetlemise infosüsteemis oma taotluse juurest teavituste saki kaudu vabas vormis avaldus koos põhjendusega.

Kui kogu toetust ei ole ära kasutatud, tuleb kasutamata toetuse osa tagasi maksta koos aruande esitamisega.

Kui toetust tagasi ei maksta, algatab toetuse andja toetuse tagasinõudmise ning kui ka siis toetust tähtaegselt tagasi ei maksta, tuleb toetus hiljem tagasi maksta koos intressiga.

Juhul kui toetuse kasutamise tingimuste rikkumine kvalifitseerub väärkasutatud riigiabiks, peab toetuse andja toetuse tagasi nõudma ning toetus tuleb tagasi maksta koos intressidega, kusjuures intressiarvestus algab toetuse välja maksmise kuupäevast.

Kontakt

Margit Kajak

Kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna rahvusvahelistumise nõunik

Viimati uuendatud 17.09.2026