Rahvaraamatukogude arendusprojektid (rahvaraamatukogude kiirendi)

Taotlusvoorust toetatakse:

1. rahvaraamatukogu töötajate erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad;
2. rahvaraamatukogude ühiste ja üleriigiliste koolituste, ürituste ja kursuste korraldamist, sealhulgas kirjanduse tundmise, infokirjaoskuse ja digipädevuse teemal;
3. rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte, mis parandavad tervikuna rahvaraamatukogude või valdkonna jätkusuutlikkust või inimeste lugemisoskust ja -harjumust ning aitavad laiendada raamatukogude lugejas- ja külastajaskonda;
4. sõidutaotlusi rahvusvahelistele raamatukoguüritustele, kui taotleja esindab Eestit või teeb ettekande;
5. taotlusvooru eesmärkide saavutamiseks rahvaraamatukogu hoone või ruumide renoveerimise, ehitamise ja sisustamise kõiki etappe, sealhulgas ideelahendust, eskiisi, projekteerimist ning individuaal- ja rühmaruumide, video- ja helistuudiote, õmblustubade, lastealade, kaugtöövõimaluste ja muu sellise loomist;
6. rahvaraamatukogu teenuste pakkumiseks vajaliku tehnoloogia või selle osa, sealhulgas iseteenindustehnoloogia, või tehnika, sealhulgas raamatukappide, arvutite ja printerite soetamist ja paigaldamist;
7. tegevusi, mis aitavad parandada avaliku raamatukoguteenuse kvaliteeti, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda.

NB! Täpsemate tingimustega saab tutvuda kultuuriministri määruses ja määruse seletuskirjas. 

Aruandlus

Toetuste saajad esitavad toetuse kasutamise aruande Kultuuriministeeriumile e-keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva lõppu.

 Eraldatud toetused

2024

2023

Taotlemine

Taotlusvoorust eraldatavate toetuste kogusumma on 500 000 eurot. Toetust antakse projektile, mis vastab taotlusvooru eesmärgile. 

Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas. Eraldi taotlusvormid on koolitustoetusele ja investeeringutoetusele.

• 2025. aastaks taotluste esitamine toimub 2024. aasta novembris.
• 19. septembril 2023 kell 15.00-17.00 toimus taotlusvooru virtuaalne infoseminar. Seminari saab järele vaadata Eesti Rahvusraamatukogu Youtube'i kanalilt. Slaidid: 
  Rahvaraamatukogude kiirendi II taotlusvooru infoseminari slaidid (19.09.2023).pdf | 3.3 MB | pdf

Taotlusvooru tulemustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis.

Taotlusvoorust koolitusprojektidele (tegevused 1-4) jagatava toetuse kogusumma on 35 000 eurot.

Toetust võivad taotleda:

• maakonnaraamatukogud;
• mitme kohaliku omavalitsuse üksuse keskraamatukogud ühiselt; 
• mittetulundusühing, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine ja raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ning kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas.

Toetuse ülempiir on 7 000 eurot. Tegevusi toetatakse kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse abikõlblikkuse periood on taotlemise aasta 31. detsember (2024. a taotlusvoorul 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2024).

Koolitusprojektide komisjon:

Mihkel Kaevats – komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna osakonnajuhataja
Kristel Raesaar – Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse innovatsiooninõunik
Ülle Talihärm – Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik
Asta Trummel – Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik         

TAOTLUSVOORUST INVESTEERINGUPROJEKTIDELE (TEGEVUSED 5-7) JAGATAVA TOETUSE KOGUSUMMA ON 465 000 EUROT.

Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused koos rahvaraamatukogudega. 

Toetuse ülempiir on 300 000 eurot. Tegevusi toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse abikõlblikkuse periood on taotlusvooru toimumise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. detsember. (2024. a taotlusvoorul 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2025). 

Oma- või kaasfinantseering (toetuse saaja rahaline ja rahaliselt mõõdetav panus) peab olema vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest.

Innovatsiooni ja investeeringutoetuste komisjon:

Mihkel Kaevats    -    Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna osakonnajuhataja;
Markus Kaasik    -    Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige, asepresident;
Kaie Küngas    -    Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kohalike omavalitsuste poliitika osakonna nõunik;
Karin Närep    -    Kultuuriministeeriumi strateegia ja innovatsiooniosakonna arendusnõunik;
Kristel Raesaar    -    Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse innovatsiooninõunik;
Angela Saksing    -    Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik;
Ülle Talihärm    -    Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik;
Kaili Tamm    -    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht;
Asta Trummel    -    Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik;
Maarja Valk-Falk    -    Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liige.