Kokkuvõte laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetusest

2019. aastal valmis uuring Mõttekojalt Praxis, mis analüüsis laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Samuti võeti luubi alla kollektiivide finantsmajanduslik seis. Uuringust selgus, et noori juhendajakutse ei motiveeri, sest see pole tasustatud ning ei paku piisavalt töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Samuti tuli analüüsist välja, et üle poole praegustest juhendajatest jäävad peatselt pensionile ning kollektiivid ei ole kokkuvõttes majanduslikult jätkusuutlikud. Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla seega iseenesestmõistetav ning juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus.

Uuringutulemuste põhjal valmis 2021. aastaks laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmise toetusmeede, mille abil tagatakse võimalikult paljudele juhendajatele senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. Meetmega loodi võimalus juhendajate töötasu tõusuks, muu hulgas hakkas kehtima miinimumtasumäär.

Meetme muudatused 2022. aastal ja kokkuvõte

Toetust makstakse juhendaja tööandjale kavandatud ning regulaarse kollektiivi juhendamise toetamiseks. See võimaldab juhendajatel keskenduda juhendamisele kui põhitööle ning kindlustunne tagab omakorda professionaalide järelkasvu. Oluline eeldus muude tingimuste seas on, et kollektiivi juhendajal on kehtiv tööleping ning kollektiivi juhendaja tööandja peab olema valmis panustama vähemalt 50% ulatuses töötaja tööjõukuludest. Kollektiivi juhendajal peab ühtlasi olema erialane kutsetunnistus. 2022. aasta juulikuus kinnitati määruses mõningad muudatused (jõustusid 15.07.2022, osaliselt 01.01.2023). Muudatustena laienes mh näiteks taotlejate ja toetuse saajate ring võimlemisrühmadele, kes osalevad laulu- ja tantsupeo protsessis, ning kehtestati nõuded võimlemisrühma kollektiivile ja kollektiivi juhile.

2022. aasta toetuse taotlemiseks viidi 2021. aasta 1.–31. oktoobril läbi taotlusvoor, samuti täiendav taotlusvoor 15.–31. augustil. Taotlusvooru 2022. aasta eelarve oli kokku 2 410 000 eurot. Vooru laekus 505 taotlust, summas 1 634 568 eurot (sh täiendavasse taotlusvooru 99 taotlust, summas 209 930 eurot). Taotlejate poolt esitatud taotlustest võeti menetlemise käigus tagasi 15 taotlust, summas 33 167 eurot. Taotlusvooru tingimustele ei vastanud kuus taotlust (kontakttunni miinimummaksumus ei olnud 15,50 eurot, sõlmitud olid käsunduslepingud, puudusid kutsetunnistused), summas 10 593 eurot. Menetleti 484 taotlust, summas 1 590 808 eurot (sh täiendava taotlusvooru 87 taotlust, summas 186 329 eurot).

Taotlusi esitati 15 maakonnast. Kõige rohkem ehk kokku 130 taotlust esitati Tallinnast, kõige vähem ehk kokku kaks taotlust esitati Lääne maakonnast.

Tabel 1. Tööandjatele eraldatud toetused maakondade kaupa

Summana toetati enim Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harju maakondade kollektiivide juhendajate tööandjaid.

Tabel 2. Toetatud kollektiivi liikide jagunemine summana, arvuliselt ja liikmete arvu järgi

Määruses kehtestatud kollektiivijuhi palgamäär on seotud kultuuritöötaja brutotöötasu alammääraga. Taotluste esitamise hetkel oli minimaalseks kontakttunni maksumuseks 15,5 eurot ning maksimaalseks kahekordne kontakttunni maksumus ehk 31 eurot. 

Kõigi 484 toetust saanud kollektiivi juhendajate keskmiseks kontakttunni brutomaksumuseks kujunes 20,27 eurot.

 Joonis 1. Keskmine kontakttunni maksumus rahastatud toetuste põhjal maakonniti (EUR)

Tabel 3. Kokkuvõtlik palgatoetuse, taotluste, kollektiivide ja kontakttundide arvu ning keskmise kontakttunni maksumuse võrdlustabel maakondade lõikes

2021. ja 2022. aasta toetuse kasutamine kollektiivi liikide lõikes on väljatoodud alljärgnevas tabelis. Palgatoetuse kahekordne kasv on tõusnud eelkõige taotluste hulga arvelt. Kuna üks taotlus sisaldab ühe juhendaja x arv kollektiive, siis on kollektiivide hulk tõusnud 2021. aasta 569 kollektiivilt 2022. aasta 805 kollektiivini. 

Tabel 4. Palgatoetuse 2021. ja 2022. aasta võrdlustabel kollektiivi liikide lõike

Kokkuvõttes on kollektiivide juhendajatele eraldatud riigipoolne palgatoetus aastaga seega pea kahekordistunud, samuti on suurenenud laekunud taotluste arv. Selle põhjal võime öelda, et teadlikkus toetusmeetmest on suurenenud ning huvi kollektiivijuhile motiveerivat töötasu maksta kasvanud. 

Mis saab edasi?

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub alates 2003. aastast UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja, 2008. aastal liideti traditsioon ka inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid, mis tugineb koostööle ja on sõltuvuses paljude osapoolte panusest. See on pidevalt, nädalast nädalasse ning kuust kuusse kestev protsess, mille kõige nähtavamad ja suurema mõjuga osad on üleriiklikud laulu- ja tantsupeod.

Pidude traditsioon puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast, jõudes kas harrastuse või vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Kultuuriministeeriumi juhtimistel töötatakse lähiajal koos eri ministeeriumide ja organisatsioonidega välja ka pidude hoidmise tegevuskava. Riikliku palgatoetuse meede jääb aga olema oluliseks ja heaks võimaluseks kollektiivijuhte väärtustada ning aidata tagada järelkasvu. Uus võimalus palgatoetuse taotlemiseks avaneb juba 2023. aasta 
1. oktoobril. Kõigile taotlejatest tööandjatele meenutuseks, et 2024. aastaks toetust küsides peab olema kontakttunni miinimummaksumuseks 16,67 eurot.

Meenutame, et enne palgatoetuse taotluse kirjutamist tuleks läbi lugeda määrus, mille alusel on üldse võimalik toetust küsida. Määruse tutvustamiseks jätkame sarnaselt varasemale infopäevade korraldamist nii veebis kui ka maakondades kohapeal. Ikka selleks, et olla kord aastas toetust küsivale taotlejale toeks ja abiks määruse selgitamisel ning vajadusel ka taotlusprotsessi muudatuste tutvustamisel. 

Täispikka versiooni laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse 2022. aasta kokkuvõttest saate lugeda Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt.