Millised on muuseumikülastajate soovid ja ootused?

30.11.2020 | 10:35

Kultuuriministeerium koostab valitsuse ülesandel tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest“. Enne kava rakendamist peab aga olema selge, kas muuseumid teevad õigeid asju ning kui mõjusad oma tegevuses ollakse. Täpsema ülevaate annab Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Brita Tuuling.
    • Jaga

Kultuuriministeerium koostab valitsuse ülesandel tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest“. Enne kava rakendamist peab aga olema selge, kas muuseumid teevad õigeid asju ning kui mõjusad oma tegevuses ollakse. Täpsema ülevaate annab Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Brita Tuuling.

Sõna „tõhustamiskava“ võib esmapilgul tunduda kurjakuulutavalt ohtlik – hoiame kokku, ühendame, paneme kinni. Tegelikult on kava eesmärk selge – Kultuuriministeerium  soovib muuta muuseumide praegust rahastamissüsteemi sihipärasemaks.

„Avaliku raha kasutamine ei pea olema mitte ainult tõhus vaid ka tulemuslik. Seega, enne kui saame vastata küsimusele, kas muuseumid teevad asju õigesti, tõhusalt, tuleb vaadata, kas nad teevad ka õigeid asju ning kas nad on oma tegevuses mõjusad,“ selgitas ministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Tõhustamiskava koostamise lähteülesandes on ühe probleemina välja toodud, et sõnastamata on riigi ootused muuseumidele. Kuna abstraktne „riik“ ise muuseume ei külasta, siis tundus kohane küsida nende käest, kes seda teevad. Selleks tellisid Kultuuriministeerium ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) sel aastal Rakendusliku Antropoloogia Keskuselt uuringu, mida rahastas OECD. Eesmärk oli Eesti muuseumikülastajate abiga saada ülevaade muuseumide funktsioonidest ja külastajate ootustest neile. Uuring viidi läbi augustis kümne süvaintervjuu ja kahe grupiintervjuu vormis. Kokku osales uuringus 23 Eesti muuseume sagedasti külastavat inimest.

Miks muuseumides käiakse?

Uuringust ilmnes mitmesuguseid põhjusi, miks muuseumi külastatakse. Selleks võis olla lihtsalt huvi mingi teema vastu või hobi, muuseumi meelelahutuslik pool, külastamine tööülesannete tõttu või eriürituste pärast. Samuti käiakse muuseumis silmaringi laiendamiseks, reisides või n-ö „otse tänavalt", juhuslikult näitusele sattudes. Muuseumides käimine on ka üks pere või sõpruskondade vabaaja veetmise vormidest. 

„Muuseumide külastamine on paljudel vastanutel kujunenud traditsiooniks. Näiteks reisides välismaal või Eesti-siseselt põigatakse ikka mõnest muuseumist läbi, eriti kui on üles pandud mõni uus näitus,” ütles uuringut läbi viinud antropoloog Ehti Järv. „Lastega muuseumikülastajad valivad loomulikult muuseumi selle järgi, et väiksematel seal midagi teha või vaadata oleks,” lisas ta.

Milline on olnud senine muuseumikogemus?

Intervjuudes osalenud tõid välja, et muuseumide kujundlahendused ja kontseptsioon peavad olema mitmekülgsed ja põnevad.

„Paljud mainisid, et ootavad näituselt üllatusmomenti. Enamik eelistab interaktiivset lahendust ja seda, et üldine atmosfäär – heli, pilt, olustik – oleks muuseumi ja näituse temaatikaga harmoonias,” märkis Järv.

Intervjuudes toodi üksiti välja halvad muuseumikülastuse kogemused. Arusaadavalt ei naudi külastaja igavat või kehva info edastusviisi. Kellelegi ei meeldi, kui väljapanek on sisutühi või puudub läbiv teema sootuks. Samuti mainiti mitmel korral kehva valgustust, keerulist orienteerumist muuseumi ruumides, kuna pole viitasid, ja ka liigset virtuaalsust.

Teeninduse ja ligipääsetavuse osas nimetati meeldiva osana personaalset lähenemist, giide, soodustusi ja tasuta muuseumipäevi. Ka eriüritused meelitavad külastajaid ligi. Negatiivsena mainisid vastanud halba teenindust, ebaõiglast perepileti hinda, kehva ligipääsetavust transpordi ja parkimise mõttes ning vähest reklaami. Vastanud mainisid ka ebasobivaid muuseumide lahtiolekuaegu või ainult sularahas maksmise võimalust.

Millised on külastajate ootused muuseumidele? 

Kõige tähtsamaks peeti, et muuseum tegeleks kultuuriväärtuste vahendamisega, millest saadakse osa näituste ja haridusliku tegevuse kaudu. Leiti, et muuseumid peaks tegelema pärandihoiuga, sest kogud ongi meie rahva mälu. Öeldi, et muuseumid täidavad olulist rolli turismisektoris, sest need on kohad, kuhu viia väliskülalisi ja mida ise reisil olles kogeda. Arvati, et asutused võiksid tegeleda tähendusloomega, pakkudes külastajatele inspiratsiooni ja esitades küsimusi. Päris kindlasti oodatakse muuseumidelt ka meelelahutuslikku poolt ning kvaliteetseid lisateenuseid nagu kohvik või muuseumipood. Viimaseid nähakse tähtsa osana muuseumikülastusest, kuid siiski mitte külastamise põhjusena. Vähemtähtsateks või enam väljakutseid pakkuvateks peeti Eesti muuseumides veel mitte nii selgelt juurdunud funktsioone nagu ühiskondlik mõju, kogukonnatöö või osalus.

 

Tõhustamiskava töörühma liige ja Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor Rasmus Kask viis sügisel lisaks kõnealusele külastajauuringule läbi intervjuud muuseumijuhtidega. Selle eesmärk oli luua parem arusaam nende suhtumisest muuseumide ühiskondlikku rolli.

„Muuseumi kui avaliku asutuse tegutsemine laiema ühiskondliku heaolu eesmärgil nagu sidusus, sõnavabadus, keskkonnakaitse või võrdõiguslikkus on suund, mida võiks edaspidi muuseumitöös rohkem rõhutada,“ leidis Kask. „Pärandihoid ja majanduslik tegevus on sellest perspektiivist vaadatuna vaid vahendid ühiskondliku mõju saavutamiseks. Kogukonnatöö ja osalus aga on meetodid, mille abil muuseumide roll kõige selgemini lokaalsel ja üksikisiku tasandil ilmneb,“ lisas ta.

Lisaks kogukonna- ja maakonnamuuseumidele on oma piirkonna, huvirühma või sihtrühma järjepidev kõnetamine, tagasi kutsumine ja koostöö arendamine oluline kõigile, kellel on eesmärk luua pikaajalisem ja sügavam suhe oma külastajatega. Kogukonnad võivad olla väga erineva iseloomu, huvi ja liikmeskonnaga – vabatahtlikud, valdkonna erialade tudengid, koduloouurijad, vähemusrühmad, lähipiirkonna lapsed ja lapsevanemad. Muuseum saab pakkuda pinda kohtumisteks, suunata üritusi vastavalt kogukonna huvidele või kujundada oma väljapanekuid ja sõnumeid üheskoos oma külastajatega.

„Ajal, mil kohalike omavalitsuste ja riigi poolt pakutavate teenuste hulk maapiirkondades väheneb, võivad lisaks raamatukogudele ka muuseumidest saada kohalike kogukondade olulised liitjad ja ühisürituste korraldajad,“ tegi Kask kokkuvõtte.

Uuringutulemusi kasutab Kultuuriministeerium Vabariigi Valitsusele mõeldud tõhustamiskava ettepanekute koostamisel, mis peavad valmima 2021. aasta märtsiks. Kui valitsus kiidab tõhustamiskava heaks, hakkab ministeerium sõlmima riigimuuseumide ja riigi sihtasutuse muuseumidega kokkuleppeid, mis panevad paika asutuste pikaajalisemad eesmärgid.

 

 

Brita Tuuling

kommunikatsiooniosakonna nõunik