“Meie raamatukogud peaksid olema külastajate jaoks inspireerivad ja kergesti ligipääsetavad – et tegemist oleks tõeliste kogukonnakeskustega, kus on lisaks lugemisele võimalik teha näiteks kaugtööd, tagastada raamatuid raamatukapi vahendusel kasvõi öösel või laenutada neid ratastel liikuvast raamatukogubussist. Eesti rahvaraamatukogud on oma rohkem kui 500 avatud uksega üks laiemaid avaliku teenuse võrgustikke. Käesolev kiirendi aitab neil ellu viia erinevaid nutikaid tegevusi,” rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Kokku 465 000 euroga toetatakse käesoleval aastal rahvaraamatukogude renoveerimist, ehitamist ja sisustamist ning vajaliku tehnoloogia paigaldamist. Toetatakse näiteks iseteeninduslahenduste ning individuaal- ja kaugtööruumide loomist, ligipääsetavuse parandamist, infotehnoloogia kaasajastamist ning raamatukappide või valgustuse soetamist. Raamatukogud saavad oma ruumide ja tehnoloogia kaasajastamisel nõu pidada Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooninõunikuga.
Kõige suurem toetus, 92 127 eurot eraldati taotlusvoorust sel aastal Harku Vallavalitsusele, et renoveerida Vääna raamatukogu lugemissaali ja edendada teenusedisaini. Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu said toetuse raadiosagedusliku tuvastamise tehnoloogial (RFID) põhineva iseteenindussüsteemi loomiseks. Tallinna Keskraamatukogu muutub kiirendi toel oluliselt mugavamaks ja ligipääsetavamaks vaegkuuljatest lugejatele.
Elva Linnaraamatukogus, Jõgeva Raamatukogus ning Viru-Nigula valla raamatukogus luuakse vajalikud tingimused kaugtööks ja helikindlalt koosolekute pidamiseks. Haljala valla inimesi hakkab tänu toetusele teenindama raamatukogubuss. Tapa, Tamsalu ja Jäneda raamatukogusid toetab kiirendi õueraamatukogude loomisel.
Samuti toetatakse 35 000 euroga raamatukogutöötajate erialaste koolituste, kursuste ja ühisreiside korraldamist ning rahvaraamatukogude valdkonna koostööprojekte.
