Tegemist on Eesti ainsa ja suurima kultuuriuuringuga, mis annab põhjalikku teavet Eesti elanike kultuuris osalemise harjumuste kohta, kultuuriasutuste ja kultuuri- ja spordisündmuste külastamise kohta (mh teatrid, kontserdid, kino, muuseumid, raamatukogud), sealhulgas virtuaalsete või digitaalsete lahenduste abil, annab ülevaate kultuuriharrastustega tegelemise populaarsusest, elanike meediatarbimise eelistest ja kultuurielus mitte osalemise põhjustest.
Uuringu tulemusi saab analüüsida erinevate oluliste näitajate lõikes nagu elukoht, sugu, vanus, haridus või tööturu staatus ja põhjalikult käsitleda erinevate sotsiaalsete rühmade suhestumist kultuuriga ning kirjeldada kultuurielus osalemise maakondlikke erinevusi ja muutust ajas.
Uuringu tulemused võimaldavad hinnata riikliku kultuuripoliitika tulemuslikkust kirjeldades, kuidas on pikema perioodi vältel ajas muutunud elanike kultuurielus osalemine ja kultuuritarbimise harjumused.
Uuringu tulemuste alusel viib Kultuuriministeerium kunstide, kultuurivääruste, lõimumise ja spordivaldkondades ellu poliitikaid ja tegevusi ning see toetab erinevate toetusmeetmete ja programmide sisustamist. Kultuuris osalemise uuringu andmeid kasutatakse “Kultuuri arengukava 2021–2030”1 üldeesmärgi mõõdikuna ning lisaks veel mitme riikliku arengukava – "Eesti 2035 arengukava"2 ja "Säästev areng"3 – näitajate mõõtmiseks kultuurivaldkonnas.
Kultuuris osalemise uuringu tulemusel on võimalik selgitada, millised on erinevates Eesti piirkondades võimalused kultuurisündmustest osa saamiseks ja kultuuriharrastuste teostamiseks. Nii saab riik ja kohalik tasand andmed, mis võimaldavad analüüsida, kuidas luua võimalused, mis soodustaksid inimeste kultuurisündmuste ja -asutuste külastamist ning kultuuritegevustes osalemist. Samade andmete abil saab ühe täiendava võimalusena planeerida kultuuriasutuste, -tegevuste ja -sündmuse korraldamist.
Uuringut teostab Statistikaamet riikliku statistika osana alates 2015. aastast. Uuringus osaleb 10 000 Eesti elanikku. Üldkogumisse kuuluvad vähemalt 15-aastased Eesti elanikud, tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale. 2023. aasta uuringu küsitlusperiood kestis 1. jaanuarist 31. detsembrini 2023. Küsiti viimase 12 kuu jooksul kultuurielus osalemise kohta. Uuringus koguti andmeid veebiküsitlusega, telefoni teel ja silmast silma intervjuu meetodil.
Olulisemad tulemused
Üldine kultuurielus osalemine
Kultuuris osalemine on 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas tõusnud võrreldes eelmise, 2020. aasta uuringuga 5,3 protsendipunkti, jõudes 79 protsendini, kuid on võrreldes 2015. aastaga, kui kultuurielus osales rekordiliselt 84,4% eestlastest, 5,4% protsendipunkti võrra madalam (Joonis 1). 2023. aastal osales mõnel kultuurisündmusel või külastas mõnda kultuuriasutust 891 100 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. Kultuuri arengukava üldeesmärgist, mille järgi 2030. aastaks osaleb kultuurielus vähemalt 80% 15-aastastest või vanematest elanikest, oleme vaid ühe protsendipunkti kaugusel.
Joonis 1.
Võrreldes 2020. aasta uuringu tulemustega on kultuurielus osalemine tõusnud 12 maakonnas (Joonis 2). Suurimad maakondlikud muutused on toimunud Võrumaal, kus kultuurielus osalejaid oli 77,1%, mis on lausa 18,9 protsendipunkti enam kui eelmises uuringus. Ka Hiiumaal (80,3%, tõus 12,5%), Pärnumaal (81,1%, tõus 11,5%), Raplamaal (81,3%, tõus 8,1%) ja Põlvamaal (76,1%, tõus 7%) on kultuuris osalejate hulk oluliselt tõusnud.
Samas nähtub 2023. aasta uuringu andmetest, et kultuurielus osalemine on regiooniti märkimisväärselt erinev. Kõige enam oli kultuurielus osalejaid Tartumaal (83,6%) ja kõige vähem Ida-Virumaal (66,4%), kahe maakonna andmete erinevus on 17,2%. Kultuurielus osalemine oli 2023. aastal madal ka Lääne-Virumaal (69,8%) ja Valgamaal (71,8%). Siiski on regionaalsed ebavõrdsused võrreldes 2020. aasta uuringuga vähenenud, kui kõrgeima ja madalaima näitajaga maakondae vahe oli 22,4%. Siiski on veel oluline välja tuua, et kõigi seni läbi viidud kultuuris osalemise uuringute lõikes (2015, 2017, 2020, 2023) on kultuurielus osalemine püsinud stabiilsena kuues Eesti maakonnas: Viljandimaal, Harjumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal, kus muutused aastate lõikes on olnud väiksemad kui 6%.
Joonis 2.
Millised ühiskonnagrupid kultuurielus osalevad?
Kultuuris osalemine tõusis võrreldes eelmise uuringuga võrreldes kõige enam 45–64-aastaste elanike hulgas (80,2%), põhi- ja keskharidusega vastanute (vastavalt 69,9% ja 75,7%) ning pensionäride (51,8%) ja meeste seas (77,2%) (Joonis 3).
Kõige aktiivsemad kultuurisündmuste või -asutuste külastajad olid Eestis nagu ka kolmel varasemal uuringuaastal üliõpilased (98,2%) ning 15–24-aastased noored (94,4%), neile järgesid inimesed vanuses 25–44 (89,9%) ja töötavad inimesed (87,8%). Kõige vähem osalesid kultuurielus nagu ka varasematel aastatel pensionärid (51,8%) ja vähemalt 65-aastased töötavad inimesed (69,3%). Ka teise koduse keelega elanikud (põhiliselt vene emakeelega vastanud) osalesid 2023. aastal kultuurielus vähem (69.3%). Seega on ka erinevate ühiskonnagruppide vahel jätkuvalt kultuurielus osalemisel suhteliselt suured erinevused, üliõpilased osalevad kultuurielus ligi kaks korda (46,4%) enam kui pensionärid. Sarnane trend on ilmnenud ka kõikides varasemates kultuuris osalemise uuringutes.
Joonis 3.
Kultuuriasutuste ja kultuurisündmuste külastamine
Kõige enam külastati 2023. aastal Eestis kinosid (51,8%), kontserte (47,4%), kultuurimälestisi (45,3%), muuseume (43,8%), teatreid (40%) ja spordivõistlusi (43,8%). Kümnest vastanust külastas mõnda neist vähemalt iga neljas kuni viies. (Joonis 4) Ka varasemas kolmes uuringus on just need olnud külastamiseks kõige populaarsemad kultuurisündmused või -asutused.
Joonis 4.
Vähemalt ühe korra aasta jooksul külastas kino 51,8%, kontserti 47,4%, kultuurimälestist 45,3%, muuseumi 43,8% ja teatrit 40% 15-aastastest või vanematest Eesti elanikest (Joonis 5).
Kuigi COVID-19 kriisi tõttu ei ole 2020. aasta uuringu andmed otseselt varasemate ega järgnevate aastatega võrreldavad, võib 2023. aasta tulemustes näha tõusu kontsertide (8,7%), teatrite (7,7%), muuseumite (6,4%), spordivõistluste (5,6%) ja kunstigaleriide (4,7%) külastamisel.
Võrreldes 2015. aastaga on Eestis oluliselt langenud kultuurimälestiste (10,7%), raamatukogude (6,3%) ja kontsertide (6%) külastamine. Võrreldes kõige esimese kultuuris osalemise uuringuga 2015. aastal ei ole oluliselt muutunud kinode, teatrite, muuseumite, spordivõistluste ja kunstigaleriide külastamise sagedus, muutused on väiksemad kui 3%.
Joonis 5.
Kultuuriharrastused
Mõne kultuuriharrastusega (sh muusika, tants, käsitöö või sport) tegelejaid oli 2023. aasta uuringu järgi kokku 72,9%, mis on 5,4% enam kui 2017. aastal ja sarnane 2015. aasta tulemustele (73,3%).
Kõikidel vaadeldud aastatel on populaarseimad harrastused püsinud sarnased. 2023. aastal harrastas sporti, sh rahvasporti 43%, käsitööd 18,9%, muusikat 8,6%, fotograafiat 7,7%, kujutavat kunsti 5,4% ning tantsimist, sh rahvatantsu 4,9% Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest (Joonis 6).
Joonis 6.
Virtuaalne ja digitaalne kultuurielus osalemine
Interneti vahendusel kultuuriteenuste, -toodete või -piletite ostjaid on 2023. aasta uuringu andmetel 49%. 2020. aastal oli see näitaja 43,8% ning 2017. aastal 28,9%. 2023. aastal osteti internetist enim kultuurisündmuste pileteid (39,2%), paberraamatuid (17,3%), muusikat (12,6%) ja e-raamatuid (6,1%). (Joonis 7)
Joonis 7.
Virtuaalsete4 ja digitaalsete lahenduste abil oli Eestis kultuurielus osalejaid 2023. aastal keskmiselt 25,4%. Kõige enam kasutasid uusi virtuaalseid lahendusi 15–24-aastased (34,9%), kõrgharidusega (29%) vastajad ja töötajad (27,6%). Oluliselt vähem kasutasid virtuaalseid lahendusi kultuurielus osalemiseks pensionärid (14,6%). (Joonis 8)
Joonis 8.
Kokkuvõte
2023. aasta kultuuris osalemise uuringu tulemused kinnitavad, et eestlased on suured kultuurihuvilised, meile on oluline kultuurielust osa saada ja külastada erinevaid kultuuriasutusi ja kultuurisündmusi.
Kultuurielus osalemine on pärast COVID-19 pandeemia lõppu oluliselt tõusnud ning on väga sarnane 2017. aasta kultuuris osalemise uuringu tulemustega. Viimase uuringu järgi osales mõnel kultuurisündmusel või külastas mõnda kultuuriasutust 891 100 eesti elanikku, kes olid 15-aastased või vanemad ehk 79% rahvastikust. 2017. aastal osales kultuurielus ligikaudu sama palju Eesti inimesi – 78,7%. Nii vanuse, soo kui hariduse ja elukoha lõikes oli 2023. ja 2017. aastal kultuuris osalemine ülimalt sarnane, erinevused suuremates ühiskonnagruppides jäävad valdavalt alla 3%.
Eesti inimestele on seni toimunud nelja kultuuris osalemise uuringu järgi alati meeldinud kõige enam käia kinos, kontserdil, teatris, muuseumis või külastada mõnda kultuurimälestist (lossid, kirikud, mõisad, vanalinnad jm ajaloolised paigad) või spordivõistlusi.
Vähemalt korra aasta jooksul käis 2023. aastal kinos 51,8%, kontserdil 47,4% ja kultuurimälestisi külastas 45,3% ning muuseume 43,8% ja teatreid 40% 15-aastastest või vanematest Eesti elanikest. 2023. aastal tõusis võrreldes 2020. aasta uuringuga Eesti keskmiselt kontsertide (8,7%) ja teatrite (7,7%) külastamine ja muuseumite (6,4%). spordivõistluste (5,6%) ja kunstigaleriide (4,7%) külastamine. Võrreldes 2015. aastaga on Eestis keskmiselt viimase kultuuris osalemise uuringu järgi langenud kultuurimälestiste (10,7%), raamatukogude (6,3%) ja kontsertide (6,0%) külastamine.
Eesti inimesed tegelevad sageli ka ise mõne kultuuri- või spordiharrastusega (sh muusika, käsitöö, sport, liikumisharrastus). 2023. aasta kultuuris osalemise uuringu järgi tegeles mõne kultuuriharrastusega 72,9% elanikkonnast, mis on 5,4% enam kui 2020. aastal ja ligikaudu sarnane 2015. aastaga (73,3%). Kõige populaarsemad harrastused 2023. aastal olid sport, sh rahvasport ja liikumisharrastus (43%, käsitööharrastus (18,9%), muusika (8,6%) ja fotograafia (7,7%).
2023. aasta uuringu järgi oli interneti vahendusel kultuuriteenuseid, -tooteid või -pileteid ostnud viimase aasta jooksul 49% Eesti elanikest, võrreldes näiteks 2017. aastaga on toimunud märkimisväärne tõus, siis oli näitaja 28,9%. Kõige enam osteti 2023. aastal internetist kultuurisündmuste pileteid (39,2%) raamatuid (17,3%), muusikat (12,6%) ja e-raamatuid (6,1%).
Virtuaalseid ja digitaalseid lahendusi kultuurielus osalemiseks oli Eestis 2023. aastal kasutanud keskmiselt 25,4% vastanutest. Kõige enam külastati digitaalsete ja virtuaalsete lahenduste abil kontserte (9,5%), kino (8,2%), muuseume (7,3%) ja teatreid (5,1%).5
Vaatamata sellele, et enam kui 2/3 Eesti elanikest võtab aasta jooksul osa mõnest kultuurisündmusest, eksisteerib siiski endiselt ebavõrdsus kultuurielust osa saamisel. Kui üliõpilaste (98,2%), 15–24-aastaste noorte (94,4%), 25–44-aastaste (89,9%) ja töötavate inimeste (87,8%) hulgas on valdav enamus aasta jooksul mõnda kultuurisündmust külastanud, siis näiteks pensionäride seas (51,8%) on näitaja üliõpilastega võrreldes ligi kaks korda madalam. Samuti on viimase uuringu andmetel kultuurielus osalemine oluliselt madalam muu koduse keelega (69,3%) ja põhiharidusega inimeste hulgas (69,9%). Sarnased tulemused on välja tulnud ka kõikides varasemates kultuuris osalemise uuringutes.
Samuti on märkimisväärsed erinevused regionaalselt kultuurielus osalemisel. Kõige enam oli kultuurielus osalejaid Tartumaal 83,6% ja kõige vähem Ida-Virumaal 66,4%, (erinevus 17,2%). Kultuurielus osalemine oli 2023. aastal madal veel Lääne-Virumaal (69,8%) ja Valgamaal (71,8%). Samas on võrreldes 2020. aasta uuringuga regionaalsed ebavõrdused vähenenud, kui kõrgeima ja madalaima kultuuris osalemise maakonna vahe oli 22,4%.
Seega tuleb jätkuvalt pingutada ja luua võimalusi inimestele kultuurielust osa saamiseks, arvestades kas või kaasaegseid virtuaalseid lahendusi või luua rohkem kultuurist osa saamise võimalusi nendes maakondades, kus kultuuris osalemine on hetkel veel jätkuvalt madalam.
Lisateavet kultuuris osalemise uuringu kohta saab lugeda Statistikaameti kodulehelt või tutvuda uuringu tulemustega Statistikaameti statistikaandmebaasi rubriigis kultuuris osalemine.
Viited:
1 Allikas: https://kul.ee/kultuur2030
2 Allikas: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
4 Mõeldud on nii virtuaalkülastusi kui kõiki uusi teenuseid, mida kultuuriasutused pakuvad. Näiteks: autokino, virtuaalne muuseumituur, virtuaalne näituse külastus, online livekontserdid või veebiteater jm.
5 Põhjalikuma statistikaga saab huvi korral tutvuda Statistikaameti kodulehel.
